Bostoni plahvatused purustasid taas USA rahvusliku turvatunde
Bostoni maratoni pommiplahvatused olid selline sündmus, mida oli USA-s pikalt ette ennustatud ja peetud isegi vältimatuks, kuid ilmselt esimene õnnestunud terrorirünnak USA pinnal pärast 2001. aasta 11. septembrit lõhkus taas ameeriklaste turvatunde ning tekitas palju küsimusi, kirjutab ajaleht Los Angeles Times.
„Mõnes mõttes lõhub see vaimu,“ ütles president George W. Bushi administratsiooni rahvusliku julgeoleku nõuniku asetäitja Juan Carlos Zarate, kes töötab nüüd strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses Washingtonis, vahendab Los Angeles Times.
Ainus sarnane inimeste surmaga lõppenud rünnak USA pinnal pärast 11. septembrit oli tulistamine Fort Hoodi sõjaväebaasis Texases ning selle ohvriks langesid sõjaväelased, märkis Zarate. Ameeriklastel on tema sõnul tekkinud sotsiaalne mälukaotus selle kohta, mis tunne on olla rünnatav.
„Nüüd on meil rünnatud pehmet sihtmärki, mida oleme ette kujutanud, mitte aga näinud pärast 9/11,“ ütles Zarate. „Me ei tea, kes selle toime pani – saab näha. Aga igal juhul purustab see turvatunde, mis meil oli, eriti, kui see juhtub sellisel üritusel nagu see.“
USA terrorismivastase võitluse kõrge ametnik ütles, et ükski tõend ei seosta plahvatusi praegu mingi kindla rühmituse või isikutega ning mingid luureandmed ei viita rahvusvahelistele sidemetele.
Valitsuse analüütikud kalduvad aga teooria poole, et rünnak oli USA-s üles kasvanud ja al-Qaidast inspireeritud äärmuslaste kätetöö, mitte lihtsalt valitsusvastaste ekstremistide töö. Seda arvamust põhjendatakse osaliselt mitme pommi kasutamisega avalikus kohas, mis on olnud al-Qaida rünnakute käekiri, ning sellega, et sihtmärk ei olnud seotud mõne valitsushoonega.
„Minu eksperthinnang oleks ise radikaliseerunud islamiäärmuslased samast piirkonnast,“ ütles anonüümseks jäänud ametnik.
Bostoni rünnak ei olnud nii keerukas kui 11. septembri oma või sadu inimesi tapnud pommirünnakud Londoni metroos ja Madridi rongides viimase kümne aasta jooksul.
Mõned terrorismieksperdid ütlevad, et neid hämmastab Bostoni maratoni valimine sihtmärgiks. See on suursündmus, mis meelitab ligi jooksjaid üle maailma, kuid sellel ei ole rahvusvahelist sümboolset staatust, nagu mõnedel teistel sihtmärkidel, nagu Times Square'il, Pentagonil ja maailma kaubanduskeskusel. Sihtmärgi valik võib samuti lisada usutavust teooriale, et ründajal või ründajatel olid sidemed Bostoni piirkonnaga.
„Need varasemad katsed Times Square'il ja New Yorgi metroos oleksid õnnestumise korral olnud märkimisväärselt surmatoovamad kui see,“ ütles USA luure keskagentuuri CIA ja föderaalse juurdlusbüroo FBI endine kõrge ametnik ja al-Qaida operatsioonide ekspert Philip Mudd. „Objektiivselt ütleksin ma, et see paneb mu kahtlema, kas on olemas märkimisväärne osalus välismaalt. On lihtsad seadeldised ilma ikoonilise sihtmärgita.“
Pärast 11. septembrit on võimud pidevalt hoiatanud, et varem või hiljem saadab mõnda ründajat edu ja seda korrati ka esmaspäeval.
„Ei ole mingit võimalust kaitsta riiki täielikult üksikute rünnakute eest,“ ütles esindajatekoja luurekomitee liige Adam B. Schiff. „Aga ma arvan, et kui hommik saabub, saabub ka otsustavus mitte lasta sel muuta meie eluviisi. Ma arvan, et Ameerika inimesed on tugevad ja otsustavad ega lase sellel muuta seda, kuidas me oma elusid elame.“
Vaatamata sellistele meeleoludele on terrorism juba muutnud ameeriklaste elusid nii suures kui ka väikses plaanis, näiteks karmimate turvanõuete näol lennujaamades ning politsei volituste märkimisväärse suurenemise näol, mis kriitikute sõnul on viinud kodanikuvabaduste kahanemiseni.
Erinevate parteide administratsioonide ajal on USA õiguskaitseagentuuridel õnnestunud nurjata mitmeid kavandatud terroriakte, mida praegu teatakse hüüdnimesid pidi, mis rõhutavad nende ebaefektiivsust – kingapommitaja, aluspesupommitaja jne. Aastate möödudes ilma õnnestunud rünnakuta, on mure terrorismi pärast tahaplaanile nihkunud ja toetus mõnedele terrorismivastastele abinõudele hakanud kaduma.
Esmaspäeva hommikul oli USA avalikkuse huvi teravalt keskendunud riigisisestele küsimustele, nagu immigratsioon, relvakontroll ja eelarvedefitsiit.
Kui palju see muutub, sõltub vastustest, mida veel ei ole – kes leitakse rünnakus süüdi olevat, kas selle toimepanemisele aitasid kaasa mingid ilmsed lüngad turvameetmetes, kas vaadati mööda ilmsetest hoiatustest.
Esmaspäeva õhtuks oli aga selge, et Bostoni plahvatused olid tõstnud terrorismi USA-s taas üheks esimestest päevakorrapunktidest, kirjutab Los Angeles Times.
