Tageszeitungi hinnangul mõjutasid sündmused Ukrainas Eesti valimisi ainult riivamisi.

Selle poolt ei räägi mitte ainult valimisvõitlus, kus julgeolekupoliitilised küsimused juba kas või seetõttu vaevalt mingit rolli mängisid, et nendes ei ole parteipoliitilisi vastuolusid: ükski partei ei sea tugevaid sidemeid NATO-ga ja läände orienteeritust kahtluse alla, kirjutab Tageszeitung.

Kuigi Eestit tuuakse kriisis olevas eurotsoonis ikka ja jälle meelsasti eeskujuks, sest majanduskasvu näitajad on keskmisest suuremad, näeb tegelikkus laiema rahvastiku jaoks Tageszeitungi teatel hoopis teistmoodi välja.

„Vaid kitsale ülemkihile jõuab see kasv suurenevate sissetulekute ja jõukusena kohale, enamik eestlastest ei saa midagi. Reaalsed sissetulekud ei ole kaheksa aastat tõusnud, tööpuudus on seevastu pea kahekordistunud ning väljaränne on pidevalt kasvanud, sest üha rohkem noori ja hästi haritud inimesi ei näe endale enam kodumaal tulevikku,“ kirjutab Tageszeitung. „Süvenevate sotsiaalsete lõhede juures peab leidma vastuseid ka küsimusele, miks ühelt poolt Keskerakond toetust kasvatas ning miks teiselt poolt kaks uut protestiparteid kohe valimiskünnise ületada suutsid. Riiki kontrollivad aga ilmselt ka tulevikus neoliberaalsest kursist kinni hoidvad paremtsentristlikud erakonnad, mis on Eestit 15 aastat valitsenud. Laiale osale ühiskonnast ei ole see hea uudis.“