Vigastatuid on sadakond. Tegemist on rängima plahvatusega Liibanoni pealinnas viimase nelja aasta jooksul, vahendab BNS.

Riikliku uudisteagentuuri sõnul oli rünnaku sihtmärgiks luureülema kindral Wissam al-Hassani autokonvoi. Hassan oli Liibanoni opositsiooniliidri Saad Hariri lähedane liitlane ning suhtus vaenulikult ülestõusust haaratud Süüria võimudesse. Arvati, et temast saab veel sel aastal sisejulgeolekujõudude juht.

Plahvatus toimus rahvarohkel väljakul Ashrafieh's, kui õpilased parajasti koolidest lahkusid ja pangatöötajad koju suundusid. Vaid 200 meetri kaugusel asub kristlaste partei Faalanksi peakorter.

Riigiprokurör Hatem Madi ütles, et Sassini väljaku juurde kõrvaltänavele pargitud auto "paiskus kümneid meetreid edasi". Ekspertide hinnangul oli sõidukis umbes 30 kilogrammi lõhkeaineid.

Plahvatuses said ulatuslikud kahjustada kaks korterelamut ja nende ees seisnud autod.

Endine Liibanoni peaminister Saad Hariri süüdistas riigi luurejuhi tapmises Süüria presidenti Bashar al-Assadi, sama kordas ka druuside kogukonna juht Walid Jumblatt.

Süüria informatsiooniminister Omran al-Zohbi mõistis süüdistused hukka.

USA välisministeerium nimetas plahvatust "terroriaktiks".

Prantsuse president François Hollande kutsus Liibanoni võime oma riiki "igasuguste destabiliseerimispüüdluste" eest kaitsma.

Liibanoni kõige tähelepanuväärsem autopommiplahvatus alates kodusõjast (1975-1990) toimus 14. veebruaril 2005, kui tapeti endine peaminister Rafiq Hariri, Saad Hariri isa. ÜRO asutatud eritribunal süüdistab mõrvas Assadiga lähedastes suhetes šiialiikumise Hizbollah nelja liiget.

Reedene plahvatus meenutas paljuski Liibanoni lähiminevikku. Süüria oli aastail 1975-1990 toimunud Liibanoni kodusõja üks pooli ja jätkas ka sellele järgnenud poliitiliste segaduste ajal sekkumist.