Nelja riigipea vestluse teemaks oli Venemaa sõjaline invasioon Krimmi poolsaarel, mis rikub Ukraina territoriaalset terviklikkust, olles vastuvõetamatu nii Balti kui Ameerika presidentidele.

Obama rõhutas, et Balti riikide ajaloolise kogemuse tõttu hindab ta kõrgelt Balti riikide häält kujunenud julgeolekuolukorras. Eesti riigipea tõdes, et Balti riigid tõepoolest teavad, mida see tähendab – kõigepealt sõjavägi sisse ja siis korraldatakse referendum, sest just niimoodi võttis NSV Liit Eestilt iseseisvuse 1940. aastal.

"Venemaa tegutseb praegu Krimmis sama stsenaariumi järgi ning on sellega rikkunud kõiki kirjapandud ja kirjutamata reegleid," ütles president Ilves.

Telefonikõnes tõdeti ühiselt, et viimaste nädalate sündmuste valguses on NATO kollektiivkaitse põhimõte järjest tähtsam. Euroopa Liit ja USA on astunud küll esimesi samme Venemaa ohjeldamiseks, kuid sõjaline invasioon Krimmi poolsaarel kestab endiselt ja rahvusvaheliste vaatlejate tegevus on jätkuvalt takistatud.

Balti riikide presidendid pidasid arutelul USA riigipeaga üheks määravaks teguriks Washingtoni jõulist rolli poliitilise lahenduseni jõudmisel. USA otsustavus saab Euroopa Liidu kõrval julgustada ka teisi mõjukaid demokraatlikke riike.

NATO-sse ja Euroopa Liitu kuuluvaid Balti riike Ukraina kriis seni otseselt ei ohusta, ent laiemalt on Venemaa tegevus halvendanud kogu Euroopa julgeolekuolukorda, mistõttu liitlaste – eriti Ameerika Ühendriikide – nähtav kohalolek meie piirkonnas on heidutav neile, kelle ambitsioone tuleb kärpida ja Balti riikide kindlustunnet suurendav, ütles Eesti riigipea.

Juba neljapäeval maandusid kuus USA hävitajat Leedus, mis on täiendav lisajõud NATO õhuturbemissioonile Balti riikides.