Immigratsioonivastase Vabaduspartei (FPÖ) kandidaat Norbert Hofer kaotas kevadel, veel enne Suurbritannia euroreferendumit ja USA presidendivalimisi, vähem kui poole protsendiga sõltumatule kandidaadile Alexander van der Bellenile, kes on ühtlasi Eesti päritolu. FBÖ taotles kordusvalimisi, mille põhiseaduskohus rahuldas, viidates ebareeglipärasustele mõningate posti teel antud häälte menetlemisel.

Vabaduspartei edu toetub suuresti immigratsioonivastasusele ja hirmudele islamiseerumise ees, kuid üldine poliitilise eliidi vastane meelsus on tugevnenud mitmetes lääneriikides, kirjutab uudisteagentuur Reuters.

Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt saab tulemus olema sama tasavägine kui maikuistel valimistel ja lõplik tulemus ei pruugi selguda enne teisipäeva. Lävepakuküsitlusi on aga oodata kohe pärast viimaste valimisjaoskondade sulgemist kell 18 Eesti aja järgi.

Austria presidendil on suuresti üksnes tseremoniaalne roll – vähemasti on seda seni nii sõnastatud. Hofer peab presidendi volitusi aga suuremateks. Ta on lubanud anda ametile uue tähenduse ja kuulutanud, et küll veel kõik üllatuvad sellest, mida president teha saab.

Ta on oma plaanidele ka konkreetsemalt viidanud, öeldes, et annab presidendina valitsusele kuus kuud kuni aasta aega, et lahendada Austria hädad – migrandid, kuritegevus, suurenev tööpuudus –, ja saadab siis vajaduse korral parlamendi laiali.

Osa eksperte kahtleb presidendi sellises volis, kuid 1929. aastast pärit põhiseaduse järgi saab president valitsuse tagandada ja valitsusjuhti ametisse kinnitamast keelduda.

Ajaleht Die Presse kirjutas juba kevadel, et Austria hääletusmuster on radikaalselt muutunud.„Vähemalt pool kõigist häältest on saadaval. Võidavad erakonnad, mis pakuvad lahendusi, vähemasti teesklevad neid pakkuvat või käivad välja õiged karakterid õigel ajal.”

„Oleme olukorras, kus inimesed ei saa enam maailmast aru, sest see muutub nii kiiresti,” tõdes kolumnist Georg Hoffmann.