Austria presidendiks võib saada "äärmusroheline", kelle vanemad põgenesid bolševike eest Eestisse
Arvamusküsitluste põhjal võib arvata, et traditsioonilised rahva lemmikud nagu sotsiaaldemokraadid või konservatiivsed kristlikud demokraadid jäävad seekord presidendi ametikohast ilma. Sellist pilti pole Teise maailmasõja lõpust saadik Austrias nähtud, vahendas The Telegraph.
Paremäärmuslikuks peetava Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer on tublisti tähelepanu pälvinud sellega, et on kogu kampaania vältel kaasas kandnud oma Glock'i püstolit.
Tema sõnul on relvaomanike arvu tõus Austrias loomulik reaktsioon sisserändekriisile Euroopas. "Rahututel aegadel otsivad inimesed võimalusi, kuidas end kaitsta," leidis ta.
Hoferil on värskeimate arvamusküsitluste järgi 24 protsendiline toetus, mis tähendab, et ta on populaarsuselt teine kandidaat.
Praegusel hetkel on kõige suurem toetus presidendi ametikohale aga üsna äärmuslikuks peetava rohelise maailmavaatega Alexander van der Bellenil.
Van der Belleni vanemad põgenesid bolševike tõusu järel Venemaal 1917. aastal Eestisse, kust otsustasid Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal 1941. aastal edasi Saksamaa poole liikuda. Presidendiks pürgiv van der Bellen on sündinud Austria pealinnas Viinis.
Ta on avaldanud vastumeelsust Austria valitsuse otsusele kehtestada limiit riiki lubatavatele asüülitaotlejatele. Van der Bellen on öelnud ka seda, et kui ta peaks saama presidendiks ja Vabaduspartei peaks 2018. aastal valimised võitma, siis seda valitsust ta ametisse ei kinnita.
Van der Belleni toetus on arvamusküsitluste järgi praegu 26 protsenti. Siiski võib arvata, et Austria presidenti esimeses ringis ära ei valita. Presidendivalimiste teine voor toimub 22. mail.
Presidendi valib Austrias rahvas kuueaastaseks ametiajaks. Presidendi roll on eelkõige sümboolne ning riigi poliitilises elus tema sõnul erilist kaalu ei ole.
