Enam kui 2000-s lekkinud aruandes kirjeldavad ametnikud oma ülemustele kinnipidamiskeskuses toimunud intsidente. Paljudes aruannetes kirjeldatakse keskustes elavate naiste ja laste vastu suunatud seksuaalvägivalda, mis paistab olevat süstemaatiline ning valvurite poolt organiseeritud. Ohtralt on raporteeritud ka peksmistest ning muudest vägivallajuhtumeid, mille toimepanijateks on valvurid, kohalikud elanikud või teised kinnipeetud.

Üks eriti ilmekas aruanne jutustab väikesest tüdrukust, kes palus valvurilt, et ta võiks kindlaksmääratud kahe minuti asemel veeta duši all neli minutit. Aruande koostanud õpetaja sõnul nõudis valvur vastutasuks seksuaalseid teeneid. Mitmed juhtumid kirjeldavad suitsiidikalduvustega lapsi ja enesetapukatseid. Kõik juhtumid on toimunud aastatel 2013-15.

Austraalia immigratsiooniniministeerium kinnitab, et paljude aruannete puhul oli tegu „kinnitamata väidetega“. „Kõigist väidetavatest juhtumitest antakse teada ning vajadusel palutakse neid uurida Nauru politseil,“ kinnitas ministeerium pressiteates.

Opositsiooniline roheliste partei nõudis kinnipidamiskeskustes valitseva olukorra uurimiseks komisjoni moodustamist. Erakonna liige Sarah Hanson-Young märkis, et see, mis Naurul toimub, on „institutsionaliseeritud lapseahistamine ja maksumaksja poolt rahastatud seksuaalrünnakud.“

Austraalial on kaks väljaspool riiki asuvat sisserändajate keskust, üks Naurul ja teine Paapua Uus-Guineas.