Ateenlasest müügijuht: käitume nagu 5-aastane laps

Ateena äärelinnas käivad kohalikud ennelõunal üksteise järel suletud pangakontori ees. Pistavad pea vastu akent, varjavad kätega silmi lõõskava päikese eest, püüavad tuvastada, kas sees toimub mingitki liikumist. Ei toimu, see kontor on suletud, tühjaks on imetud ka selle välisseinas olev pangaautomaat.

“Tere tulemast Kreekasse,” ütleb müügijuhina töötav 38-aastane Tasos Skendros kurvameelselt naeratades, kui on saanud automaadilt eitava vastuse. Ta on pettunud, hääletas eile “jah”, ei mõista, kuidas enamik inimesi vastupidise valiku tegi.

60 eurot ta täna automaadist kätte saada ei looda, 20-eurosed on otsas, kuid 50-eurose loodab ta lähitundidel lunastada. “Ma lähen proovima teisi ümbruskonna automaate, arvan, et paari päeva pärast ei saa kontolt enam sedagi,” ütleb Skendros, lisades, et kui oleks 20 aastat noorem ning tal poleks lapsi, koliks päevapealt Kreekast ära.

Skendrose sõnul ei saa kreeklased aru, et edasiminekuks on vaja teha järeleandmisi. “Oleme aastaid toitunud Euroopa rinnapiimast, täna me süüdistame Euroopat vigades, mida oleme ise teinud. Me ei süüdista oma poliitikuid, me ei mõista, et oleme ise teinud aastaid halbu valikuid. Ma ei saa aru, kuidas me nii rumalad oleme. Käitume nagu 5-aastane laps. Ütlen ausalt, see kõik tundub mulle hullumeelne.”