Kokku on põhiseaduseparandusi rahvahääletusele pandud 29, vahendab Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus.

Valijad peavad ütlema kas jah või ei kogu paketile, mitte ei saa heaks kiita või tagasi lükata iga parandust eraldi.

Parandusettepanekud loetakse heakskiidetuks, kui nende poolt on üle 50 protsendi hääletanutest ja referendum loetakse toimunuks, kui osa võtab vähemalt 25 protsenti hääleõiguslikest.

Tähtsaim parandusettepanekutest on presidendi ametiaja pikendamine viielt seitsme aastani. Kui see heaks kiidetakse, ei pea Əliyev, kes võttis valitsemise oma põduralt isalt üle 2003. aastal, uuesti kandideerima enne 2020. aastat (põhiseaduse praeguste sätete järgi 2018. aastal).

54-aastane president peaks siis laskma ennast uuesti ametisse valida iga seitsme aasta järel. Piirang uuesti kandideerimisele kaotati Aserbaidžaanis 2009. aastal.

Teise parandusega tahetakse luua kaks asepresidendikohta, keda nimetaks ametisse ja vabastaks ametist president. Presidendi volitused läheksid üle esimesele asepresidendile, kui president muutuks võimetuks oma tööd tegema. Senise seadusesätte järgi läheksid volitused üle parlamendi ametisse nimetatud peaministrile.

Veel pandi hääletusele ettepanek anda presidendile õigus kuulutada välja ennetähtaegsed presidendivalimised ja parlament laiali saata, kui kaks korda aastas avaldatakse valitsusele umbusaldust või presidendi esitatud kandidaadid valitsuse võtmetähtsusega ametikohtadele tagasi lükatakse.

Spekuleeritakse, et esimese asepresidendi ametikoht luuakse Əliyevi naisele Mehribanile, kes on valitseva erakonna Uue Aserbaidžaani Partei aseesimees, või nende 19-aastasele pojale Heydǝrile.