Introvert või ekstravert?

Introvert. Sisevaatlus on minu olemise vältimatu tingimus. Kuigi sootsiumis tajutakse mind ilmselt ekstraverdina.

Ühe- või mitmevärviline?

Ühevärviline. Üks värv kui terviklikkuse ja lakoonilisuse märk.

Kiiresti või aeglaselt?

Kiirus. Igasugune liikumine on eelistatavam staatikast.

Öö või päev?

Päev. Ma ei armasta teadvusetut olekut.

Mida te tahaksite maailmas muuta?

Mul ei ole soovi maailma muuta. Minu jaoks on huvitavam muutuda ise. Saada paremaks. See on minu nägemuse järgi märksa kasulikum.

Kas arst peab olema halastav?

Tahaks, et halastus oleks inimestele omasem sõltumata nende professionaalsest tegevusest.

Kevad või sügis?

Nii kevad kui ka sügis. Ja suvi. Ja talv. Sest kevad on olemas ka veebruaris. Hinges.

Miks teist ei saanud näitlejannat?

Väike episood varases nooruses, mis on seotud filmikunstiga, ei äratanud minus päriselt soovi saada näitlejannaks.

Teie lemmikarv?

Seitse.

Optimist või pessimist?

Optimist. Mulle on lähedane teooria mõtte ja sõna materiaalsusest. Niisiis miks materialiseerida halba?

Teie peamine elupõhimõte?

Säilitada väärikus igas olukorras.

Lemmikkivi?

Opaal. See on põhjatu ja alati erinev.

Millised kolm omadust on teie jaoks inimestes kõige tähtsamad?

Väärikus, intellekt, headus.

Me elame totaalse eraldatuse ajastul. Üha rohkem on reetmist, tõeliste väärtuste võltside vastu vahetamist. Kas inimene võib 21. sajandil elada ilma armastuseta?

Kõigil aegadel on armastus olnud inimkonna jaoks absoluutselt orgaaniline, vajalik ja vältimatu tunne. Nagu hingamine.
Mehriban Alijeva koos abikaasa, Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga

Kas tänapäevasele ühiskonnale on vaja ideaale?

Igasugusele ühiskonnale on vaja ideaale. Kõlbelisi.

Mida te muudaksite oma homses, kui kõigekõrgem annaks sellise võimaluse?

Minu jaoks kõige kallima inimese – ema – haiguse ja lahkumise.

Dostojevski on öelnud, et ilu päästab maailma. Kas see on nii? Kas naised võivad mõjutada maailma sündmuste käiku või on kõik otsused meespoliitikute kätes?

Dostojevski rääkis oma kangelase huultega hingelisest ilust. Sellest, et „kurjus ei saa olla inimeste normaalne seisund“. Sellest, et ainult Headus on tõeliselt kaunis. Kui miski kaitseb planeeti huku eest, on see Headus. Sooline küsimus ei puutu siin minu arvates asjasse.

Milliseid reegleid järgite te elus alati?

Olla äärmiselt naturaalne, loomulik. Mitte mängida. Mitte kujutada midagi.

Miks on elu nii habras?

Ma ei tea, miks on inimelu nii habras. Aga võibolla on selles hinge tugevuse pant?