Rahvuskohtu kohtunik Baltasar Garzón ütles eelmisel nädalal selle Hispaania ajaloo tumeda perioodi esimest uurimist alustades, et kindral Francisco Franco viis 1936-1939 kestnud kodusõja ajal ja diktatuuri esimestel aastatel läbi süstemaatilise kampaania oma poliitiliste vastaste tapmiseks, vahendab Associated Press.

Garzóni sõnul võib seda pidada kuriteoks inimsuse vastu. Rahvusvahelise õiguse järgi eriti rasked kuriteod, nagu genotsiid või terrorism ei aegu. Varem on Garzón kasutanud sama põhjendust Tšiili endise diktaatori Augusto Pinocheti ja Osama bin Ladeni süüdistamiseks.

Rahvuskohtu peasüüdistaja Javier Zaragoza ütles oma esmaspäeval tehtud avalduses aga, et kodusõjaaegsed hukkamised ja inimeste kadumised, mida Garzón tahab uurida, käivad 1977. aastal välja antud seaduse alla, mis andis sõja ajal ja selle järel toimepandud kuritegude sooritajatele amnestia.

Kaks aastat pärast Franco surma vastu võetud seadus pidi aitama hispaanlastel keskenduda riigi ülesehitamisele, mitte vanade haavade uuesti lahtikiskumisele.

Zaragoza väidab, et tegemist ei olnud kuritegudega inimsuse vastu. Hispaania kodusõja alguses kehtinud seaduste järgi tuleb neid pidada tavalisteks kuritegudeks, mis on praeguseks aegunud.

Küsimust arutab nüüd 18 kohtunikust koosnev rahvuskohtu kolleegium.

Hispaania kodusõjas hukkus hinnanguliselt pool miljonit inimest ja hispaanlased on tolleaegsete kuritegude uurimise osas sügavalt lõhestunud.

Tsiviilisikuid tapsid sõjas mõlemad pooled. Garzón keskendub põhiliselt frankistide sooritatud kuritegudele. Garzóni sõnul läks kodusõja algusest kuni 1952. aastani, kui režiim lõdvenes, kaduma 114 000 inimest.

Garzón on andnud siseministeeriumile käsu aidata teda identifitseerida Franco režiimi toetanud poliitilise partei Falange Española juhtivaid tegelasi, et välja selgitada, kes neist on veel elus ja kas neile võiks süüdistuse esitada.