Tšernobõli reaktori ümber tehakse uus kate
Uus terasest kate on osa laiemast 1,4 miljardit dollarit (14 miljardit Eesti krooni) maksvast plaanist, mida rahastavad rahvusvahelised doonorid ja mida alustati 1997. aastal.
Tšernobõli tuumajaama 4. reaktori plahvatus 26. aprillil 1986 oli maailma suurim tuumaõnnetus, mis kattis radioaktiivse saastega laiad endise Nõukogude Liidu alad ning suure osa Põhja-Euroopast. Poole Itaalia suurune maa-ala muutus elamiskõlbmatuks, sundides sadu tuhandeid inimesi evakueeruma.
Õnnetusest möödunud kahe kuu jooksul suri radiatsiooni 31 inimest, ohvrite lõpliku arvu üle vaieldakse endiselt. ÜRO tervishoiagentuuri hinnangul sureb lõpuks 9300 inimest radiatsiooni tekitatud vähkkasvajatesse. Greenpeace väidab, et see number on kümme korda suurem.
Purunenud reaktori vana sarkofaag ehitati valmis vaid kuue kuuga. Intensiivne radiatsioon on seda aga nõrgestanud ning vihm ja lumi imbuvad selle pragudest läbi.
Ametnike teatel võib tornaado või maavärin betoonkatte täiesti lõhkuda ja siis pääseks õhku mürgise tolmu pilv.
Vana katte kõrvale ehitatakse 20 000 tonni kaaluv, 105 meetri kõrgune, 256 meetri laiune ja 149 meetri pikkune uus kate, mis siis rööbastel üle vana katte veetakse.
Ehitus algab järgmisel aastal ja peaks lõppema 2012. Uus kate on mõeldud vastu pidama 100 aastat.
Töölised kannavad kaitseülikondi ja maske ning need, kes on kiirgusallikale eriti lähedal, töötavad vaid mõne minuti pikkustes vahetustes.
Kui uus kate on paigal, võetakse vana katte kõige ebastabiilsemad osad ja reaktor koost lahti ja viiakse minema. 50 aasta jooksul võetakse välja tuumakütus, kuigi pole veel teada, kus seda hoidma hakatakse.
Ukraina president Viktor Juštšenko sooviks riigi tuumaenergia tootmist laiendada, kuid keskkonnakaitsjate arvates on Tšernobõli sõnum, et tuumaenergial on varjatud hind ja ohud.
