Norra maavärinaid uuriva instituudi NORSARI vanemuurija Conrad Lindholm ütles ajalehele Bergens Tidende, et tegu oli kaasaja suurima maavärinaga Norra pinnal, kirjutab kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Maavärin algas öösel kella kolmveerand nelja ajal ja selle epitsenter asus Svalbardi ehk Teravmägede pealinnast Longyearbyenist 140 kilomeetrit lõuna pool.

„See maavärin oli nii tugev, et kui see oleks juhtunud tiheasustusega piirkonnas, oleks see olnud katastroof,” kommenteeris Lindholm.

Svalbardil aga kahjustusi ei registreeritud.

Öö jooksul tabas Svalbardi veel mitmeid järeltõukeid ja NORSARi hinnangul jätkuvad need veel mõnda aega.

Lindholmi sõnul registreerisid Svalbardi maavärina paljud maailma mõõtekeskused — muuhulgas ka Lõuna-Norras, maavärina epitsentrist 2000 kilomeetri kaugusel asuv mõõtejaam.