Kütusemüüjate kahjumeid raske uskuda

Eestis tegutsevatest suurtest kütuse jaemüüjatest lõpetas Neste möödunud aasta väikese kasumiga, Statoil, Shell ja Hydro Texaco olid suures kahjumis. Sarnane oli olukord ka ülemöödunud aastal.

Äripäeval on raske uskuda, et suured kütusefirmad teenivad Eesti turul nii suurt kahjumit. Kahjumlikkusel võib olla mitu põhjust. Kontsernid ei pruugi olla huvitatud oma jaemüügifirmade puhul kasumite näitamisest. Kontserni sees on palju võimalusi numbritega mängimiseks, kasumit näidatakse nendes tütarfirmades või piirkondades, kus see on kõige kasulikum.

Näiteks võib Eestis tegutsev jaemüüja osta kütust samasse kontserni kuuluva hulgimüüja käest. Tehingu puhul on kütuse hind kõrge, mis tähendab, et hulgimüüja marginaal on suur ja jaemüüja saab kahjumit. Kasum tekib firmas, mis on tarbijast kaugel, et mitte teda ärritada.

Eestis tegutsevatele jaemüüjatele meeldib rääkida oma väikesest marginaalist ja kahjumlikkusest. Selline kurtmine annab võimaluse hoida kütuse hinda kõrgel. Kütusefirmade juhid põhjendavad suuri kahjumeid tiheda konkurentsi, mahukate investeeringute, nafta kõrge maailmaturuhinna, tugeva dollari ja eestlaste väikese ostujõuga, mis ei võimalda müüa kütust kasumlikult.

Samas on suurte tanklakettide investeerimisaktiivsus võrreldes paari aasta taguse ajaga vähenenud. Tanklaketid on välja ehitatud, agressiivset laienemist enam ei toimu, kütuse hind on järsult tõusnud, tegeletakse kütuse segamisega — see kõik peaks tähendama kahjumite vähenemist või kasumi suurenemist. Kahjumi põhjuseks võib olla ka varasematel aastatel üleinvesteerimine. Näiteks müüs Hydro Texaco oma mehitatud tanklad ja müügihind ei katnud nende tanklate rajamiseks tehtud kulusid. Põhjuseks võib olla kehv majandamine. Kulud on kasvanud liiga kiiresti, pole osatud või soovitud dollari tugevnemise ja maailmaturul kütuse kallinemisega kaasnevaid riske maandada. Kehv majandamine võib olla tingitud müüjate kokkuleppelisest tegevusest, mis tagab kindla marginaali ja muudab juhtkonna laisaks.

Kuna Eesti turg on suurtele kütusehiidudele marginaalse tähtsusega, siis pööratakse siin toimuvale ka vähe tähelepanu. See ei tundu aga veenev. Kui kahjumite tekkimise põhjuseks oleks tanklakettide kehv juhtimine, siis oleks juba tippjuhtkond vahetunud. Hea näide on Coca-Cola, kes möödunud aastal jäi Eesti turul alla kaljale ja teenis kahjumit. Selline areng ei meeldinud emafirmale ning väikeses Eestis toimusid tütarfirma tippjuhtkonnas muutused.

Kindlasti jälgitakse suurte kontsernide puhul tähelepanelikult ettevõtte käekäiku Eesti turul. Emafirmades on aga seni suhtutud Eestis tekkivatesse kahjumitesse rahulikult. Põhjus võib seisneda emafirmade suurtes kasumites, kütuse jaemüüjate kehvad majandustulemused on ainult suitsukate tarbijate kriitika vältimiseks.