Kaks aastat tagasi klassifitseeriti see sild „tehniliselt puudulikuks”, kirjutab Guardian.
Politsei on ametlikult välja öeldud hukkunute arvuks neli, kuid arvatakse, et see arv võib tõusta. Päästjad on näinud vee alla vajunud autodes veelgi surnukehi. Kadunuks on kuulutatud 30 inimest.
Kohalik politseiülem Tim Dolan ütles, et parandustöödeks kulub päevi. „Sild liigub ikka veel. Meil on tegemist Missisipi jõega. Meil on tegemist vooluga. Me peame tegutsema aeglaselt ja turvaliselt.”
Sillavaraing illustreerib jälle kord, kuidas maailma supervõimul USA-l jääb vajaka rahast oma siseriiklike infrastruktuuri de, nagu teede, sildade või tammide jaoks.
Ameerika inseneride ühing usub, et üle kogu USA võib Minneapolise sillale sarnaselt „tehniliselt puudulikuks” hinnata üle 70 000 silla.
Inseneride hinnagul kulub nende parandamiseks terve inimpõlv ja see läheb maksma üle 188 miljardi dollari.
Minneapolist ja St Paul’i ühendav sild kukkus kokkus õhtuse tipptunni ajal. Õnnetuse pealtnägijad ja selle üle elanud rääkisid, kuidas sillasektsioonid kukkusid 19,5 meetri kõrguselt jõkke, paisates üles laineid ja tolmupilve.
Üks 52 lapsega buss jäi sillale kõlkuma nagu õrrele, kuid kõigil reisijatel õnnestus tagumise varuväljapääsu kaudu pääseda.
Kaks aastat tagasi USA transpordiameti poolt tehtud inventuuri käigus anti silla turvalisusele hindeks 50 punkti skaalal, mille maksimumarvuks on 120. 80 punkti saanud sild vajab mõningat ennistamist, kuid 50 punkti saanud tuleb välja vahetada.
Kokkuvarisemise ajal käisid sillal ehitustöid, mille juures kasutati ka suruõhuvasaraid. Uurijad püüavad selgitada, kas see võis varingule kaasa aidata.
1967. aastal ehitatud kujutas endast 139 meetri pikkust teraskaart, mis ei toeta vahepeal vette ühtegi sammast, mis võiksid segada liiklust jõel ning mis on selliselt ka odavam lahendus. USA-s on selliseid sildu veelgi.
