Euroopa merede seisukord halveneb

Euroopa merede seisukord on arengute tõttu rannikutel, üleliigse kalastamise ja põllumajandusest pärineva saastatuse tõttu „tõsiselt halvenemas”.

Teadlaste hinnangul on vete seisu halvendanud aidanud majanduskasv ja EL laienemine, kirjutab BBC.

Merede seis muutub veelgi halvemaks, kui ohtude ohjeldamiseks midagi ette ei võeta.

Kolm aastat kestnud projekt „Euroopa elustiilid ja mere ökosüsteemid” uuris inimetegevuse mõju Euroopa merede ökosüsteemile. Keskenduti neljale piirkondlikule merele — Atlandi ookeani kirdeosale, Mustale merele, Läänemerele ja Vahemerele. 15 riigist pärineva enam kui 100 teadlase uuringuid hõlmavat raporti rahastas EL.

„Sihiks oli vaadata seost kiiresti muutuva Euroopa elustiilide ja merekeskkonna vahel,” ütles BBC-le projekti koordinaator Laurence Mee.

„Igas meres võib leida ohtlikke kahjustusi, mis on seotud kiirenenud arengutega rannikul, transpordi ning sellega, kuidas me toodame oma toitu,” ütles Inglismaa Plymouthi ülikooli mereinstituudi professor Mee. „Meie arvates oli väga tähtis mõista, mida need elustiilimuutused mereliikide jaoks kaasa toovad ning see on tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega.”

„Nende probleemide omavaheline seotus teeb nad raskesti mõistetavaks ja lahendatavaks,” selgitas professor Mee. „Ükskõik, mis probleemi te ka ei vaataks, on see seotud ühe või teise probleemiga.”

Olukorra halvenemisele aitas kaasa EL-i laienemine ja majanduskasv. „Jõukus asetab keskkonnale lisakoormuse, mida me peame nägema ja sellega tegelema.”

Survet lisavad näiteks Vahemere ääres kuurortide kasv ning see, et paljud inimesed rajavad sinna oma teise kodu.

Uuring tuvastas ka suurenenud nõudluse liha järgi, mille tulemuseks oli Euroopa põllumajanduse intensiivistumine. See omakorda viis väetiste suurema kasutamiseni, mis mööda veeteid liikusid meresid toitvatesse jõgedesse.

Professor Mee sõnul oli siiski ka paiku, kus asi liikus paremuse poole. „Põhjameres näeme mõningaid ökosüsteemi paranemise märke, kuid kahjuks valedel põhjustel.” Nimelt „globaliseerusid minema” mõningad reostusallikad sealt, kust viidi rasketööstus Hiinasse või Indiasse. „Sel on positiivne mõju meie ökosüsteemile, kuid tõenäoliselt tõsiselt negatiivne mõju seal.”

Teadlased loodavad, et Maailmamere Päeval avaldatud raporti järeldused annavad poliitikategijatele andmeid, mida on vaja selleks et töötada välja laiaulatuslik raamistik keskkonnamõjude vähendamiseks.

Kuid professor Mee hoiatas, et tavapärane „nagu ikka” lähenemine ei ole lahendus. „Kui me nende probleemidega ei tegele, siis me laseme ennast tulevaste põlvkondade jaoks jalapealt maha:”