Must stsenaarium: 142 mln linnugripiohvrit

Värske uuringu kohaselt võib maailmas leviv linnugripp musta stsenaariumi puhul tappa kuni 142 miljonit elanikku ning tuua maailma majandusele kahju 4,4 triljonit dollarit ehk Jaapani ühe aasta suuruse majanduse kogutoodangu.

Austraalias tegutsev ajutrust Lowy Institute teatab, et eksisteerib “tohutu ebakindlus” selles osas, kas pandeemia üldse puhkeb ja kus ning millal see üldse juhtub, teatab CNN.

Kuid isegi kõige optimistlikumate arvutuste kohaselt tapaks linnugripi muundumine inimeselt inimesele nakkuvaks 1,4 miljonit inimest ning majanduslik kahju oleks 330 miljardit dollarit.

“Ultra” hullu stsenaariumi puhul Hongkongi majandus seiskub, globaalne kaubandus kuivab kokku ning raha voolab Aasiast Põhja-Ameerikasse ja Euroopasse. Kõik see toob kaasa Aasias majanduslik kokkuvarisemine.

Arvutuste kohaselt sureks Hiinas 28 miljonit inimest ja Indias 24 miljonit inimest.

Lowy Instituudi raport keskendub neljale eri stsenaariumile. “Pehme” stsenaariumi aluseks on võetud 1968-1969. aastal Hongkongis toimunud gripilaine. “Mõõduka” stsenaariumi aluseks on 1957. aasta Aasia gripiepideemia. “Tõsise” variandi aluseks on 1918-1919. aastal maailma tabanud Hispaania gripi juhtum, gripp tappis toona 50 miljonit inimest ning nakatas kuni ühte miljardit. “Ultra” hullu stsenaariumi puhul oleks tegemist Hispaania gripist veelgi hullema arenguga.

1918. aasta gripp sai ka tõenäoliselt alguse Aasiast, kuid oma nime sai ta sellest, et Hispaania meedia oli esimene, kes haigusest teatas.

Linnugripi esimene juhtum avastati 1996. aastal Puna-Hiina Guangdongi provintsist, mis on kohe Hong Kongi naaber. Haigus on nõudnud praeguseks 90 inimelu, enamik hukkunuid on saanud nakkuse otsekokkupuutest lindudega. Praeguseks on linnugripp levinud juba Aafrikasse ning Euroopasse, viimased riigid, kus linnugripp avastati on Itaalia, Austria ja Taani.

Haiguse piiramiseks on tapetud üle 200 miljardi linnu peamiselt Aasias.

Haiguse vastu pole olemas vaktsiini, kuna gripiviirus muteerub pidevalt. Värsked uuringud on avastanud, et isegi tapval linnugripi H5N1 tüvel on vähemalt neli eri haru.

Lowry Instituudi raport keskendus pandeemia majanduslikule küljele. Raporti kohaselt tekitab haigus neli eri tüüpi “šokki”: šokki tööjõule massilise tööjõu surma tõttu ning tootmise kolimise vajaduse tõttu; hinnašokk; nõudlusešokk; ja kapitališokk, mis tingitud rahavoogude häirimisest.

Ultrastsenaariumi puhul hukkuks Hiinas 28,4 miljonit inimest, Indias 24 miljonit, Indoneesias 11,4 miljonit, Filipiinidel 4,1 miljonit, Jaapanis 2,1 miljonit, USA-s 2 miljonit ja Euroopas 5,6 miljonit. Mahajäänud arenguriikides hukkuks kokku 33 miljonit inimest.

Kokku saadud 142 miljonit hukkunud on samas suurusjärgus nagu ÜRO Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO hinnang, mille kohaselt tooks linnugripp kõige hullemal juhul kaasa 150 miljonit surma.