Arst: Lubitzi tõttu ei tohiks depressiooni stigmatiseerida

Suurbritannia kuningliku psühhiaatriakolledži president professor Simon Wessely kutsub üles vältima läbimõtlematut otsust keelata depressiooni põdenud inimestel pilootidena töötada.

Professor Wessely rääkis usutluses ajalehele Observer, et ametnikud ei tohiks teha liiga rutakaid järeldusi, nagu on juhtunud mitmel varasemal korral, kui pärast traagilist intsidenti on langetatud radikaalseid otsuseid.

"Kiirustamine ei ole hea mõte - täiesti veider ja ettearvamatu sündmus ei ole hea alus poliitikale," leidis ta, toonitades, et tema meelest ei tohiks depressiooni põdenud pilootidele seada keeldu edaspidi lennukit juhtida.

"Ma olen ravinud depressiooniga piloote ja kui nad paranevad, jäävad nad endiselt jälgimise alla," selgitas Wessely.   "Kuid need kaks, kellega mina tegelesin, naasid väga eduka karjääri juurde."

"Ja miks nad ei oleks pidanud?" küsib psühhiaater. "Pahandusi põhjustab see, kui öeldakse, et kui sul on kunagi olnud depressiooniga probleeme, ei tohiks lubada sul enam midagi teha. See on sama vale kui öelda inimesele, kes on murdnud käeluu, et ta ei tohi enam millegagi tegeleda," arvas ta.

Observeri andmeil on ainuüksi Suurbritannias hinnanguliselt sajal piloodil olnud probleeme depressiooniga - neist 42 võtavad ka jätkuvalt ravimeid.

Prantsuse Alpides teisipäeval vastu mäenõlva lennanud lennuki kaaspiloot Andreas Lubitz lukustas end lennuki kokpitti ja eiras kapteni nõudmisi ta tagasi sisse lasta. Lubitz sõitis sõnagi lausumata vastu mäenõlva. Hukkus 150 inimest.

Uurijad leidsid neljapäeval mehe korteri läbiotsimisel antidepressante.

On ka andmeid, et Lubitz sai seoses psühholoogiliste probleemidega ravi.

Ajalehe andmetel piloot varjas tööandja eest oma tervislikku seisundit.