Valimiskomisjoni teatel sai Pašinjani valimisliit „Minu samm” esialgseil andmeil 70,4% häältest. Lähim konkurent, ettevõtja Gagik Tsarukjani partei „Jõukas Armeenia” kogus 8,3% häältest. Kolmandaks jäi Pašinjani liikumisest lahku löönud poliitiku Edmon Marukjani partei „Valgustatud Armeenia” 6,4%-ga.

Rohkem parteisid parlamenti ei pääsenud. 1999. aastast võimul olnud Vabariiklik Partei kogus esialgsetel andmetel 4,57% häältest, mis jääb allapoole valimiskünnist.

Pärast aprillis alanud valitsusvastaseid meeleavaldusi valis parlament peaministriks meeleavalduste juhtfiguuri Pašinjani. Senises parlemendikoosseisus oli tema valitsuse toetajatel aga vaid üheksa kohta 105-st. Välispoliitikas on Pašinjan lubanud jätkata liitlassuhteid Venemaaga, tugevdades samal ajal koostööd Euroopa ja USA-ga.

Oktoobris kutsus Pašinjan koos parlamendiga esile erakorralised parlamendivalimised, kuna peaminister astus ametist tagasi ja parlament oli kahel hääletusel võimetu uut valima. Korralised valimised oleksid seisnud ees alles 2022. aastal. Iroonia seisneb selles, et enne tagasiastumist esitas valitsus parlamendile uue valimisseaduse eelnõu, millega oleks valimiskünnist langetatud. Vabariiklased hääletasid ettepaneku vastu.