Financial Times Deutschlandi andmetel soovivad laeva kaaperdajad saada 1,5 miljonit USA dollarit lunaraha. Asjatundjate hinnangul on tegemist kahtlaselt väikese summaga.

Eile hommikul teatas rahvusvaheline laevade jälgimissüsteem AIS üllatuslikult, et Arctic Sea asub Prantsusmaa rannikul Biskaia lahel, vahendab Helsingin Sanomat.

"Päriselt ei ole. Võime kinnitada, et AISi teatatud koordinaatidel asusid kolm sõjalaeva, mis on teel Läänemerele," eitas leitnant Michel Gayda laeva olemist Prantsusmaa territoriaalvetes.

Selle asemel viitas Gayda nii Prantsusmaa kaitsejõududele kui välisministeeriumile ja ütles, et Roheneemesaarte ametiisikud kinnitasid Prantsusmaale, et kaubalaev asub umbes 400 meremiili kaugusel Roheneemesaartest.

"Ma ei oska öelda, miks AIS omistas Biskaia lahe signaali Arctic Sea'le. Igaljuhul oleks kaubalaev meie radaril nähtaval, kui see läheneks lahele. Sellest ei ole mingit märki," tõdes Gayda.

Vigane teade Arctic Sea'st Prantsusmaa rannikul on lihtsalt selgitatav. Soome lahelgi on olnud viimastel aastatel paar juhtumit, kus laev on teadlikult esinenud AIS-süsteemis teise laevana.

"Nii on. Kes iganes võib osta AIS jälgimisseadme ja sisestada sinna ükskõik millise laeva põhiandmed nagu nime, pikkuse, raadiokutsungi, rahvusvahelise numbri," selgitas Soome mereliikluskeskuse asejuht Kari Kosonen.

Seetõttu on mereliiklust jälgivatel ametnikel salajane süsteem, millega võib kontrollida AIS-andmete õigsust. Samuti oleks täiesti võimatu eraldada rahvusvaheliste meresõiduseaduste kohaselt kohustuslik AIS-transponder Arctic Sea küljest ja sõita Biskaia lahel ainult saatjaga.

"Tekib mõte, et äkki soovitakse uurimist eksitada," märkis Kosonen.