Antifašistid ahistasid holokaustis kahtlejat Irvingut

Ennast antifašistideks ja ksenofoobia vastasteks nimetavad pikketijad üritasid nurjata sõnavabaduse debatti millest võttis osa ametlikus holokausti ajaloos kahtlev tuntud ajaloolane David Irving ja Briti rahvusliku erakonna (BNP) liider Nick Griffin.

Debati korraldajad pelgasid massilisi protestiaktsioone ja võtsid tarvitusele vastavad turvameetmed. Siiski suutsid 20 protestijat tungida läbi politseinike aheliku väitlusklubi Oxfordi Liit aulasse, kirjutab The Guardian.

Meeleavaldajad käitusid siiski rahumeelselt ja otsustasid istuva protesti kasuks, hoides käes plakateid üleskutsetega „Peatage BNP fašistid” ja „Olen uhke, et elan paljurahvuselises Suurbritannias”.

David Irving ja Nick Griffin saabusid väitlusklubisse tükk aega enne ürituse algust, kuid protesti tõttu venis debattide algus poolteist tundi. Debati ajal viibisid mehed turvakaalutustel erinevates ruumides, mille vahele oli paigaldatud side.

Väitlusseltsi hoone ümber kogunes samal ajal ligi 500 inimest — enamasti moslemid ja juudid, kes loopisid maja munadega ja räuskasid fašismivastaseid loosungeid ning skandeerisid „Häbi teile!”.

Irvingit ja Griffinit on oma vaadete pärast ka varem ahistatud. Näiteks heitis 2004. aastal BBC ajakirjanik Griffinile ette tema valmispropagandat, kus parteijuht kutsus inimesi ühinema BNP-ga, „muidu moslemid sooritavad midagi (halba) teie perekonnaga”.

Griffin on islamit samuti nimetanud „kahjulikuks ja paheliseks usuks, mis levib ekstsentriliste hullude kaudu ja uputab riigi riigi järel”. Detsembris 2004 ta vahistati süüdistatuna rassivaenu õhutamises, kuid 2006. aastal mõistis kohus ta õigeks, vahendab Sky News.

Inglise ajaloolane David Irving vahistati novembris 2005 tema Austrias viibimise ajal. Oma vaadete poolest ametlikku ajalooteadust pooldavate ajaloolaste ja holokausti patriootide seas vihatud meest süüdistati kohaliku natsionaalsotsialismi propagandat keelava seaduse rikkumises.

Lisaks süüdistati Irvingit, selles, et ta eitas oma kahes Austrias peetud ettekandes gaasikambrite olemasolu ja natslikke juudipogromme nn kristallöö ajal 1938. aastal. Kohus mõistis ta kolmeks aastaks vangi, kuid mees vabastati 13 kuu möödudes ja muutis oma karistuse tingimisi vabadusekaotuseks.

Oma raamatutes on Irving korduvalt kirjutanud holokausti teemadel. Muu hulgas on ta väitnud, et juutide massiline hävitamine polnud Kolmanda Reichi ametlik poliitika ning Hitler ja tema lähikondsed polnud juutide massilisest tapmisest teadlikud. Ta väitis ka, et koonduslaagrites polnud gaasikambreid, juudid hukkusid nälja, kurnatuse ja haiguste tõttu.