Ekspert soovis anonüümseks jääda olukorra iseloomu tõttu, teatab Iltalehti. Ta leiab, et Soome poliitiline juhtkond võiks oma tegevust parandada: Venemaa tegevus kinnisvaratehingutes ei ole viimastel aastatel olnud Soome kontrolli all ja kodanike turvatunne on proovile pandud.

„Kaitseväe luureükskus ja kaitsepolitsei on oma ameti pärast seda lugu jälginud ja nüüd tuli keskkriminaalpolitsei vihmavarjuoperatsiooniga kaasa," iseloomustas ekspert.

Eksperdi sõnul andis Soome riik operatsiooni politsei kätte, mille tõttu sai sellest tsiviilkriminaalõiguslik. Nii saab riik musti ehitusprojekte Soome seadusandluse raames välja kitkuda ilma, et juhtumist tekiks rahvusvaheline poliitiline kriis.

Eksperdi hinnangul on saarestikku lisaks helikopterite maandumispaikadele ja süvasadamatele ehitatud punkreid, kuhu Venemaa saaks kriisiolukorraks ladustada relvi ja laskemoona. Taustal on Saaristomere strateegiline tähendus olukorras, kus Venemaa asub relvastatud võitlusse NATO vastu.

„Kui olukord areneb nii, et Venemaa on sunnitud kindlustama oma laeva- ja lennuliiklust Kaliningradi, saab Venemaa jaoks vältimatuks Soome ranniku, Ahvenamaa või mõlemate hõivamine,” rääkis allikas.

Eksperdi sõnul eeldaks sõda Läänemerel Venemaalt laeva- ja lennuliikluse blokeerimist. Venemaa püüaks kriisi korral takistada Soome varustusliiklust saarestikust Ahvanamaale ja Läänemerele. Soome omalt poolt püüaks sõja korral võtta kasutusele näiteks Tallink Silja või Viking Line’i parvlaevad vägede liigutamiseks.

Venelaste omandusse läinud kinnistud võivad olla Soome laevaliikluse halvamiseks mõeldud väikesed tugipunktid, hindas ekspert.

„On olnud eesmärk sinna relvi, rakette ja tõenäoliselt mingeid püünismiine viia. Ei ole vaja muud, kui uputada osaliselt üks suur reisilaev, nii et tekk jääks pinnale. Siis ei sõida ükski laev seda laevateed pidi kuhugi,” ütles ekspert.

Ekspert väitis, et Venemaa suudaks Ahvenamaa soovi korral hõivata hinnanguliselt kahe tunniga. Vene armee eriväed (spetsnaz) teeksid dessandi Soomest või Rootsist, olles saanud relvad konsulaadist. Seejärel suudaks umbes bussitäis eriväelasi Ahvenamaa lennuvälja 15 minutiga oma kontrolli alla võtta.

„Seejärel stardivad Peterburist transpordilennukid ja need on vähem kui kahe tunniga toonud dessantväed Ahvenamaale,” rääkis ekspert.

Eskperdi sõnul on nädalavahetuse saarestiku politseioperatsiooni sihtmärgid suuresti seotud just Vene erivägede tegevusega. Lisaks sellele peab allikas selgeks, et Venemaa on ehitanud selliseid kohti ka mujale Soome rannikuvetesse.

Saaristomerel on ohtralt ka riikide vahelist luuretegevust. Allikas peab tõenäoliseks, et Vene luure sihtmärgiks on Soome ja ülejäänud Euroopa vaheline andmesidekaabel.

Eksperdi sõnul valmistub Venemaa selleks, et suhted NATO-ga teravnevad kriisi äärele. Soome on allika väitel suhtunud Venemaa rahumeelsusse ülemäära lootusrikkalt. Ehitustöö on saanud jätkuda tänini, kuigi Soome valitsus on sellest aastaid teadnud, väitis ekspert.

„See on Vladimir Putini neljanda ametiaja jooksul hoogustunud. Nüüd oldi sunnitud sellesse sekkuma. Ja jätku tuleb,” lausus ekspert.

Põhjus, miks Soome võimud räägivad ainult majanduskuritegudest ega maini sõnagagi võimalikku julgeolekuoperatsiooni, on eksperdi sõnul diplomaatilises riskis. Venemaa reageeriks allika sõnul viivitamatult, kui Soome teeks juurdlusest kaitsepoliitilise. Suurim probleem oleks Soome riigi energiaettevõte Fortum, mida Venemaa saab survestada. Soome on oma energiatootmises tugevalt Venemaast sõltuv.

Eksperdi sõnul püüab Soome juurdluse ja kriminaalprotsessi läbi viia nii, et Venemaa sõjaline tegevus saarestikus lõpeks ja riikide suhted säiluvad seeditavatena. Homme tuleb Soome visiidile Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, kes kohtub Soome peaministri Juha Sipiläga. Teema võib tulla jutuks, aga kodanikele sellest ei räägita.