Amazonas voolas kunagi Vaiksesse ookeani

Maailma suurim ja veerohkeim jõgi Amazonas voolas kümnete miljonite aastate eest täpselt vastupidises suunas tänasele ja suubus mitte Lõuna-Ameerika mandri idakaldalt Atlandisse vaid läänekaldalt Vaiksesse ookeanisse.

Geoloogi Russell Mapesi sõnul voolas Amazonas 145 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi lääne suunas, seda järeldab ta kivimite uurimise põhjal, teatab BBC.

Lõuna-Ameerikas on mandri idaranniku ja lääneranniku kivimid eri vanusega. Idas on kivimite vanus kuni 2,5 miljardit aastat, kuid kuna läänerannikul on Andide mäestik geoloogiliselt jätkuvalt aktiivne, siis seal on kivimid tunduvalt nooremad. Kui Amazonas oleks alati voolanud idasuunas, nagu tänapäeval, siis oleks jõgi kandnud nooremaid kivimeid Andidest itta jõe setete hulka. Neid aga ei ole leitud.

Selle asemel on hoopis näha setete hulgas Kriidiajastu perioodist pärit kivimeid, mil Aafrika ja Lõuna-Ameerika tektoonilised lavad üksteisest eemale hakkasid triivima ja Lõuna-Ameerika idakaldal olid kõrgendikud. Need kõrgendikud kallutasid jõge voolama lääne suunas ning vesi kandis kuni kahe miljardi aasta vanuseid kivimeid mandri keskossa.

Hiljem kerkis mandri keskosas põhja-lõuna suunal uus kõrgendik nimega Puruse kaar. See jagas Amazonase vesikonna kaheks, üks osa hakkas voolama ida poole Atlandisse ja teine jätkuvalt itta veel tekkimata Andide poole. Hiljem hakkas ala Andide ja kaare vahel täituma ning Puruse ahelikust läände jäänud vesi murdis end lõpuks läbi idapoole, mille järel kujuneski Amazonase jõgi tema tänapäevase voolusuunaga.