Praegu kohustab seadus informatsiooni levitamise platvormide omanikke ja selle korraldajaid (sotsiaalvõrgustikke, sõnumivahetuskeskkondi jms) andma FSB-le nõudmise korral šifreerimisvõtme. Suur osa veebilehtedest ei ole aga informatsiooni levitamise korraldajad, kuid kasutavad kaitstud https-ühendusi. Ilma liikluse dešifreerimiseta ei ole alati võimalik aru saada, kuhu ja miks kasutaja sisenes, rääkis Kommersandi allikas, vahendab Interfax.

Liiklust kavatsetakse dešifreerima hakata MITM- (Man in the Middle) rünnakute abil. Spetsiaalne tarkvara teeskleb kasutaja jaoks veebilehte ja veebilehe jaoks kasutajat.

„Ohtlikke“ sõnul kavatsetakse otsida süsteemi DPI abil. Sideoperaatorid kasutavad selliseid süsteeme keelatud lehekülgede filtreerimiseks. DPI ei jälgi seejuures mitte ainult andmepakettide pealkirju, vaid ka vahetult andmeid. Teoorias võimaldab see isegi koostada kasutaja täieliku profiili koos hinnanguga tema psühholoogilisele seisundile ning tema maitse-eelistuste ja kalduvustega, rääkis Kommersandi allikas.