Ukraina kriisi taustal on Saksamaa liiduvalitsus lõpuks peatanud laiaulatusliku Saksa-Vene relvatehingu. Gabrieli juhitud majandusministeerium võttis tagasi eelmise valitsuse antud heakskiidu lahinguväljaõppekeskuse ehitamiseks Düsseldorfi firma Rheinmetall poolt. Ministeeriumi vastavasisulise kirja sai oma valdusse ajaleht Süddeutsche Zeitung. See juhtum on pretsedendiks nii Saksa-Vene suhetes kui ka üldises debatis relvaekspordi üle.

Lahinguväljaõppekeskus Volga piirkonnas Mulino linnas pidi valmima ja kasutusele võetama veel sel aastal. Sinna olid ette sõdurite väljaõppeks ette nähtud kõrgtehnoloogilised simulatsiooniinstrumendid. Aastas oleks seal saanud välja õpetada kuni 30 000 sõdurit. Saksamaa läheb selle ekspordilitsentsi tühistamisega Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonidest kaugemale. Euroopa Liidu sanktsioonid ei puuduta nimelt juba kokku lepitud tehinguid. Prantsusmaa näiteks läheb selle tõttu oma Mistral-klassi helikopterikandjate tehinguga edasi.

Saksamaa liiduvalitsus on püüdnud seni Ukraina kriisi tõttu omal algatusel Rheinmetalliga konsensust saavutada. Veel eelmisel nädalal teatas majandusministeeriumi pressiesindaja läbirääkimistest ettevõttega vastavasisulise kokkuleppe sõlmimiseks. Juba antud luba külmutati. Jõupingutused kontserniga kokkuleppele jõudmiseks on aga nüüd nurjunud. Majandusministeeriumi vastuses vasakpoolsete parlamendifraktsiooni järelepärimisele eelmisest neljapäevast, 31. juulist 2014 on öeldud järgmist: „Venemaa relvajõudude lahinguväljaõppekeskuse ekspordilitsentside osas toimus tagasivõtmine.“

Rheinmetall võib nüüd alustada kohtuteed selle otsuse vastu ning nõuda hüvitist.