Ettevõtte ülesanne oli omandada Soome riigikaitset ja varustuskindlust haavavaid kinnisvaraobjekte Saaristomerel Turu ja Naantali lähistel. Lisaks objektidele saartel taheti ka ahelasse sobivaid tugipunkte mandril, vahendab Iltalehti.

Ostud viidi ellu vähem kui kümne aastaga. Kattevarjuna kasutati Vene turistidele suunatud turismiprojekti. Saari vajati Vene turistide majutamiseks ja laevu turistide vedamiseks. Alused osteti vahendajate kaudu Soome kaitseväelt.

Kümme aastat kestnud projekti lõpptulemusena õnnestus Airiston Helmil blokeerida Turu ja Naantali sadamatesse viivad süvavee laevateed. Tegemist on viie Soome riigikaitse ja varustuskindluse seisukohalt keskse laevateega Saaristomerel.

Kagus omandati maad Hankost Turusse viiva Pensari laevatee ääres. Lõunas Utö süvavee laevatee ääres ja Ahvenamaa suunal Kihti laevatee ääres. Kaubaliikluseks kasutatav Uusikaupunki laevatee ja Högö laevatee on samuti õnnestunud Airiston Helmi jälgimise alla võtta.

Registriandmete järgi on Airiston Helmi kasutanud plaanipäraseks maa omandamiseks raha üle kümne miljoni euro.

Iltalehti andmetel on ettevõtte kaudu liigutatud kümneid miljoneid eurosid. Käimas olev juurdlus selgitab praegu ettevõtte valduses olnud raha tegelikku suurust. Uuritakse, kui palju raha on kasutatud tegelikuks maade ostmiseks ja sellega seotud tegevuseks. Tahetakse ka teada, kas Airiston Helmil on kinnistamata maid ja muud kinnisvara. Lisaks sellele selgitatakse, kas maa omandamist on kiirendatud müüjaid ja ametnikke ära ostes.

Airiston Helmi majandustulemused on olnud tugevas kahjumis kogu ettevõtte olemasolu aja. Käive on olnud pidevalt mõnekümne tuhande euro juures.

Airiston Helmi on maid omandanud välise rahastamise abil. Ettevõttel on õnnestunud saada võõrast kapitali aastast aastasse miljoneid eurosid, kuigi käibe areng on olnud olematu ja oma kapital on aastast aastasse tugevalt miinuses olnud.

2013. aastal oli oma ja võõra kapitali suhe ärevusttekitav. Oma kapital oli ligi nelja miljoni euroga miinuses, samas kui võõrast kapitali oli juba ligi 14 miljonit eurot.

Pankrotiküpse ettevõtte tegevus on saanud jätkuda kümme aastat, sest ettevõttesse igal aastal miljonilaene pumbanud finantseerija ei ole kunagi nõudnud võlgade tagasimaksmist.

Kes on Airiston Helmi maaoste ja muud tegevust ilma tagasimakseid nõudmata finantseerinud? Sellele küsimusele tahavadki Soome võimud vastust saada.

Lisaks võlausaldajete tuvastamisele huvitavad võime finantseerijate motiivid. Kes ja miks tekitas Soome ettevõtte, mille ülesanne on olnud maade omandamine Soome varustuskindluse ja riigikaitse seisukohalt strateegilistel merealadel?

Juba nüüd teatakse, et Airiston Helmi tuli Soome Peterburi ärimeeste võrgustiku Bizkoni juhituna 2008. aastal.

Airiston Helmi ostudest leidub esimesi viiteid Bizkoni koosolekute protokollides juba aastaid enne tegeliku maaomandamisoperatsiooni algust Turu lähistel.

Bizkon tekkis Peterburis aastatuhande vahetusel. Asutamiskoosolek korraldati 1999. aasta oktoobris. Vene ärimeeste võrgustikku hakati siduma Soome mõjukaid isikuid majanduskasvu tekitava idapiirikoostöö raames. Soomlastele lubati lisaks isiklikule kasule riigi majanduse elujõudu, kasvu ja heaolu.

Vene ärimehed imbusid võrgustiku koostöö nimel Soome otsustajate lähikonda. Sihikule võeti kohalikud omavalitsused, maakonnad ja riigi valitsus. Koostööpartneriteks võeti piirkondlikud arendusettevõtted, maakonnaliidud, majanduse esindusorganisatsioonid, riigi valitsus ja omavalitsuste otsustajad. Võrgustiku kohtumistel nähti nii finantseerimisasutuste esindajaid kui ka keskseid ametnikke ja poliitilisi otsustajaid.

Enam kui kümne tegutsemisaasta jooksul on Bizkon toonud Soome kümneid riiulifirmasid ja kiratsevat äritegevust. Turismiprojektide asemel näib ettevõtete peamine roll olevat maade ja majutuskinnisvara ostmine arendamisel oleva äritegevuse jaoks.

Maad ja kinnisvara on vahetanud omanikku, aga lubatud äritegevus ise on mõnda erandit arvesse võtmata algfaasi seisma jäänud.