Peaminister David Cameron ütles, et Briti võimud pakuvad Afganistani tõlkidele välja väga „heldeid“ muid võimalusi, vahendab BBC News.

Paljud umbes 500 Briti kaitseministeeriumi palgatud tõlgist Afganistanis väidavad, et on saanud tõsiseid tapmisähvardusi ning mõned neist on juba Suurbritanniasse põgenenud ja seal asüüli taotlenud.

Brittide sõjalise kampaania algusest peale Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis on tõlgid mänginud olulise tähtsusega rolli maapiirkondades, kus inglise keele rääkijaid on vähe, ning pole mitte ainult tõlkinud keelt, vaid on olnud ka sillaks kultuuriliste erinevuste vahel.

Tihti on Afganistani tõlgid esimesena aru saanud, et patrull on ohus ning peaaegu kõik ütlevad, et neid on Talibani poolt eraldi ähvardatud ning mõnedel juhtudel isegi Afganistani politsei või ametnike poolt, kes peavad neid võõrvägede spioonideks.

Mohammed töötas Briti vägede tõlgina Helmandis alates 2006. aastast, kuni sai Talibani pommi läbi haavata.

„Mind ähvardati telefoni teel ja silmast silma ja see viis selleni, et ma pidin tegema otsuse ja oma maalt põgenema,“ ütles Mohammed. „See polnud kerge, jätta oma pere maha.“

Mohammed tunnistas, et kardab endiselt oma pere pärast. Osa perekonnaliikmeid varjab end nüüd Afganistanis.

2011. aasta juulis põgenes Mohammed Suurbritanniasse ja taotles asüüli. Pärast kohtuvõitlust, millest kirjutas ajaleht The Times, lubati tal jääda.

Mohammed on nüüd üks kolmest Afganistani tõlgist, kelle nime mainitakse advokaadibüroo Leigh Day alustatud kohtuasjas.

Advokaadibüroo väidab, et Afganistani tõlkidele tuleb anda samad õigused, mis Suurbritannia andis oma tõlkidele Iraagis – kas ühekordne finantsabi või erandkorras lõplik lahkumine kodumaalt Suurbritanniasse koos abiga kolimisel või võimalus ümber asuda Ühendkuningriigi Gateway programmi kaudu, mida hallatakse koostöös ÜRO põgenike ülemkomissariga.

Afganistani tõlke esindab Leigh Day advokaat Rosa Curling.

„Me räägime kindlast arvust isikutest koos nendest sõltuvate inimestega,“ ütles Curling. „Me räägime ohu ja tohutu vapruse tunnustamisest, mida nad näitasid üles Briti valitsuse ja Briti vägede eest välismaal, ja me peame aru saama, et nad on oma töö tõttu otseses ohus. Ja me peame pakkuma neile korralikku ümberasustamispaketti.“

Mitmed Suurbritannia juhtivad sõjalise taustaga tegelased on samuti valitsust üles kutsunud pakkuma Afganistani tõlkidele sama tehingut nagu iraaklastele. Paljud neist usuvad, et Ühendkuningriigil on Afganistani tõlkide ees auvõlg.

Nende hulgas on liberaaldemokraat, endine kuninglik merejalaväelane lord Ashdown, kes ütles: „Põhimõte on olemas. Me tegime seda Iraagis, sest need inimesed seisid meiega õlg õla kõrval. Me tunnustasime seda Iraagis, niisiis kuidas ei saa me seda teha Afganistanis? Meie väed ei oleks saanud ilma nendeta oma tööd teha. Nii et las nad tulevad siia. Ümberasumine on õige asi nende jaoks, kes seda soovivad.“

Briti valitsus peaks oma plaanid teatavaks tegema nädalate jooksul.

„Inimesi, kes on oma elu Ühendkuningriigi eest kaalule pannud, ei jäeta maha,“ kuulutas Briti kaitseministeerium. „Me võtame oma vastutust kogu isikkoosseisu eest väga tõsiselt ning oleme tarvitusele võtnud meetmed ohtude vähendamiseks, millega nad silmitsi seisavad. Me järgime kokku lepitud valitsusteülest poliitikat ja kaalume hirmutamise või vigastamise juhtumeid igaüht eraldi.“

Loodetakse ka, et valitsuse seisukohta suudetakse muuta Afganistani tõlkide petitsiooniga, mis antakse valitsusele üle hiljem.

Mitmed teised riigid, kes on Afganistanis võidelnud, sealhulgas USA, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia, on juba kehtestanud skeemid vähemalt mõnedele tõlkidele asüüli andmiseks, kuigi neil on olemas kvoodid ja muud piirangud.

Suurbritannia koalitsioonivalitsus, eriti peaminister ja kaitseminister Philip Hammond, kuid mitte liberaaldemokraadid, on arvatavasti selle poolt, et pakkuda Afganistani tõlkidele stiimuleid koju jäämiseks, mitte asüüli.

Siiski on selgelt välja öeldud, et isikud, keda peetakse tõesti ohus olevaiks, saavad alati asüüli taotleda.