Breivik äratas rahvas vihkamist, sest teda nähti kolm päeva pärast terrorirünnakut teel vanglast kohtusse naeratamas. Kui fotod üle maailma levisid, hakati teda pidama küüniliseks tapjaks, kes ei tundnud kahetsust, vahendab Iltalehti.

Lippestad pakkus oma nägemuse sellest, mis on Breiviki naeratuse taga.

„Ta on öelnud, et naeratab erinevatel puhkudel, ka siis kui on närvis. Naeratus võib seega väljendada hirmu või muud sellist. Paljast naeratust on raske tõlgendada,“ ütles Lippestad.

Advokaadi sõnul on vihatuima mehe kaitsmine üksildane töö.

„Ma ei saa välja näidata tundeid, mida ma juhtunuga seoses tunnen. See poleks korrektne, vähemalt avalikult. Sellepärast pole ma osalenud mälestusüritustel ega väljendanud avalikult oma kurbust. Minule on see sama raske kui kõigile teistelegi, aga ma ei saa suunata oma tundeid nii nagu teised norralased,“ seletas Lippestad. „Aga loomulikult, kui ma sulen kodus ukse, istun ja mõtlen või lähen jalutama, mõtlen samuti nagu teisedki. See tuleb ainult kõrvale tõrjuda.“

Lippestad kirjeldab Breiviki kui tavalise väljanägemisega tüüpi. Ta ütles, et nad istusid temaga maha ja rääkisid juhtunust. Kätleda nad ei saanud, sest Breivik oli käeraudades. Kui Lippestadilt küsiti, kas ta oleks Breivikile kätt andnud, kui tal poleks käeraudu olnud, vastas advokaat, et pole sellele mõelnud.