Kolm inimest mõrvanud Spisaki kohtuasi sai USA ühiskonnas tugeva vastukaja osaliseks - kogu protsessi vältel süüdistatav õilistas Hitlerit ja üritas isegi väliselt Kolmanda Reichi juhti matkida, kirjutab infoagentuur Associated Press.

Spisak sooritas kõik oma mõrvad 1982. aasta seitsme kuu jooksul Ohio osariigis Clevelandi ülikooli territooriumil (Cleveland State University).

Kohtualune kasvatas endale 1930ndatel moes olnud nn harjavuntsid, mille tuntumad kandjad olid teiste seas poliitik Adolf Hitler, kindral Josef "Sepp" Dietrich, Jossif Stalini käepikendus Andrei Ždanov, Iisraeli peaministrid Yitzhak Shamir, Moshe Sharett ja USA koomikud Charles Chaplin, Oliver Hardy.

Lisaks kandis Spisak endaga kohtus kaasas Hitleri poolt vangistuse kirjutatud kuulsat raamatut „Minu võitlus" (Mein Kampf) ning põhjendas tehtut vihaga homoseksuaalide, juutide ja neegrite vastu.

Teisest küljest jälle üritas ta ennast õigustada vaimsete probleemidega, mis on seotud soolise orientatsiooni „nihkumisega": tulevane mõrvar kavatses varem operatsiooni soovahetuseks.  

Varem oli USA föderaalne apellatsioonikohus surmanuhtluse tühistanud, põhjendades seda Spisaki advokaadi ebaefektiivse tööga. Lõppkõnes ütles ta toona, et häid asju korda saatmata jätnud kaitsealune jääb alatiseks hullumeelseks, kuid talle tuleks just inimlikust seisukohast lähtudes armu anda.