Adamkus ütles BNS-ile, et veebiportaalis WikiLeaks avaldatud info sellest, et Läti suhtumises Venemaasse pettunud Leedu kutsus USA presidendi George W. Bushiga kohtumist Riiast Tallinnasse üle viima, on ebatäpne.

„Mitte mingit kampaaniat ei korraldatud, kedagi ei õhutatud ega tehtud üleskutseid,“ kinnitas eksriigipea.

„Leedu ei osutanud mitte mingit survet, ei teinud mitte mingeid avaldusi ega kellegagi jämedat kampaaniat ei ajanud,“ kordas ta.

Kolme Balti riigi presidendi ja Bushi kohtumine toimus Riias 2005. aasta 7. mail. Paar päeva hiljem leidis Moskvas aset Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva tähistamine, millel osales üksnes Läti toonane president Vaira Vike-Freiberga, Leedu ja Eesti president lükkasid kutse tagasi.

Adamkus selgitas, et võttis kohe pärast kutse saamist ühendust Eesti riigipea Arnold Rüütliga ning ütles, et Leedule on kutse vastuvõetamatu, kuna sõja lõppedes algas pea pool sajandit kestnud nõukogude okupatsioon.

„Eesti presidendi vastuseks oli täielik nõusolek,“ sõnas Adamkus.

Ta lisas, et peatselt pärast seda arutas ta seda küsimust ka Vike-Freibergaga, kes lubas talle hiljem oma otsusest teatada, ent jättis lubaduse täitmata.

„Kahjuks ei jõudnudki ma Läti presidendi telefonikõnet ära oodata ja sain alles hiljem meediast teada, et president võtab kutse vastu ja sõidab Moskvasse,“ ütles Adamkus BNS-ile.

„Ma kahetsen seda, et me ei demonstreerinud toona ühtset seisukohta. Ent seda küsimust kunagi ei tõstatatud. Toona oli see ilmselt ebameeldiv, et me ei suuda selles küsimuses kokku leppida ja ühtsust ilmutada, ent see ei kajastunud meie edasises koostöös,“ märkis ekspresident.

Adamkuse sõnul ütles Bush, et mõistab tema keeldumist Moskvasse sõita.

„See oli selles küsimuses viimane täpp i-tähel,“ osutas ta.

Russki Reportjor avaldas kolmapäeval WikiLeaksi dokumendi, milles väidetakse, et „Leedu alustas 2005. aastal kampaaniat tippkohtumise koha üleviimiseks Riiast Tallinna, vältimaks muljet, nagu oleks Ühendriigid toetanud Läti suhtumist Venemaasse.“

Adamkus olevat „kurtnud nördinult ühes eravestluses, et Moskvasse sõites lõhestas president Vaira Vike-Freiberga Balti ühtsuse ning üritas näidata Lätit Balti riikide liidrina“.

Enne Bushi visiiti tegid Vilniuses, Riias ja Tallinnas töötanud USA diplomaadid ettepaneku, et Bush kutsuks kolme riiki erimeesusi vältima.

„Me soovitame, et president Bush siluks nõudmist toetada ühe poole seisukohta, teatades, et me austame ja toetame kõiki kolme otsust, kuna need vastavad iga riigi huvidele, aga eravestlusteks soovitaks igale liidrile jätta see küsimus kui erimeelsuste allikas selja taha,“ seisab dokumendis.

2005. aastal oli Baltimaade vahel tunda pingeid. Näiteks ei võtnud Vike-Freiberga märtsikuus erinevalt Adamkusest vastu Rüütli kutset osaleda Tallinnas NATO-ga liitumise aastapäeva üritustel.

Toona ütles Adamkus avalikult, et „Läti president eristus Baltimaade ühtsest positsioonist kõige esimestest otsustest alates“. Samas toonitas ta, et austab Läti riigipea valikut.