Abhaasia ja Lõuna-Osseetia paluvad tunnustust
“Rahvusvahelise õiguse kohaselt on meil iseseisvumiseks põhjendatum alus kui Kosovol,” lisas ta. “Lõuna-Osseetia on 18 aastat püüdnud omariiklust rajada, omades erinevalt Kosovost kõiki riigi osiseid. Siiski Kosovot tunnustatakse, aga Lõuna-Osseetia ja Abhaasia probleem jääb ebaselgeks.”
Abhaasia president Sergei Bagapš lubas samuti, et palub Venemaalt ja ÜROlt peatselt iseseisvumise tunnustamist. “Kosovo olukord on pretsedent,” ütles Bagapš. “Kogu jutt Kosovo unikaalsusest on näide topeltstandardite poliitikast.”
Lisaks Abhaasiale ja Lõuna-Osseetiale plaanivad Kosovo iseseisvumisest kasu lõigata ka Aserbaidžaanis asuv Mägi-Karabahh ning Moldova Transnistria.
Nii Gruusia kui ka Aserbaidžaan on teatanud, et ei kavatse Kosovo iseseisvumist toetada. Kui Gruusia on veel äraootaval positsioonil ning jälgib Venemaa käitumist, siis Aserbaidžaan andis mõista, et ei tunnusta Kosovo iseseisvumist, kuna peab seda ebaseaduslikuks ning rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks.
Vene ajalehe Kommersandi hinnangul on vähetõenäoline, et Moskva kavatseb separatistlikke riike de jure tunnustada, küll aga lubas Venemaa neisse rajada oma esindusbürood. Leht tõdeb, et Venemaa reaktsioon sõltub eelkõige ülejäänud maailma reaktsioonist.
Väljaande sõnul mõjutab Kosovo iseseisvumine lisaks Serbiale veel teisigi naaberriike — eelkõige Makedooniat, mida albaanlastest rahvuslased sooviksid näha suure Albaania riigi osana.
