Gröning mõisteti 2015. aasta juulis süüdi kaasosaluses 300 000 inimese tapmises Auschwitzi surmalaagris, vahendab AFP.

Gröning kaebas aga otsuse edasi, et karistuse täideviimine peatataks.

„Ekspertarvamuse alusel leiab kõrgem regionaalkohus, et süüdi mõistetud isik on võimeline karistust kandma vaatamata oma kõrgele eale,” teatas Põhja-Saksamaal Celles asuv kohus.

Kohus leidis, et Gröningi vangistamine ei riku tema põhiõigusi, sest saab tarvitusele võtta asjakohased ettevaatusabinõud tema kõrgest east tulenevate erivajaduste rahuldamiseks.

Gröning on vaatamata süüdimõistmisele kodus elanud ning kuni praeguseni on olnud ebaselge, kas ta tegelikult vangi pannakse.

Prokuratuuri sõnul tegi kohtuarst kindlaks, et Gröning on võimeline karistust kandma tingimustel, et ta saab asjakohast hooldust ja arstiabi.

Gröning sorteeris ja luges Auschwitzis tapetute või orjatööjõuna kasutatute raha ning saatis seda Berliini.