Autojuhtide oreganisatsioonid mõistsid autovaba päeva hukka, nimetades seda propagandaürituseks. EL keskkonnavolinik Margot Wallström aga väljendas lootust, et kampaania võiks tulevikus viia autoliikluse püsiva keelustamiseni kesklinnades.
"Hispaanias ja Itaalias ütleb rahvas "Tahame seda kord nädalas"," sõnas Wallström. "Nii võiks see alata, see võiks viia olulise protsessini."
Osalejariikides, keda leidus Islandist Iisraelini, jätsid autod koju ka paljud tipp-poliitikud, et oma toetust avaldada.
Portugali president Jorge Sampaio sõitis hommikul tööle bussiga, öeldes ajakirjanikele, et "võimalik on ka teisiti elada".
Hollandis sõitis jalgrattaga tööle enamik valitsusliikmeid, vaid transpordiminister Tineke Netelenbos otsustas auto kasuks.
Kreeka pealinnas Ateenas, kus heitgaasi- ja suduprobleem on Euroopa üks tõsisemaid, tegi linnapea Dimitris Avramopoulos ettepaneku korraldada autovabasid päevi kord kuus, ideele avaldas toetust ka peaminister Costas Simitis.
Tel Avivis suleti eraliikluseks kesklinna kuue ruutkilomeetrine ala.
Brüsseli võimud autovaba päevaga ei liitunud, kuigi mõnes linnajaos liiklus siiski suleti.
Samas teatas Brüsselis asuv Rahvusvaheline Autoühing (IAF), et üritus lisab "kahjule solvangu", viidates autojuhtide viimase aja kannatustele seoses kütusehindade järsu kasvuga.
"On lihtne fakt, et paljudel pole autole alternatiivi, kuna valida on üksnes ülerahvastatud ja ebaefektiivne ühistransport, kui sedagi," teatas IAF-i juht David Ward.
