Operatsiooni Vabaduse Jõgi, mida merejalaväelased kutsuvad lihtsalt otsustavaks operatsiooniks, eesmärk on võtta oma kontrolli alla kogu Helmandi jõe oru alumine osa, mis on Talibani kants ja maailma suurim heroiinitootmispiirkond, vahendab Reuters.

USA väejuhid üritavad saavutada tundidega sama, mida NATO väed pole saavutanud aastatega ning tuua sellega pööre kogu sõja käiku.

„Eesmärk on võtta asi ette suurelt, jõuliselt ja kiiresti ning seeläbi päästa elusid mõlemal poolel,” ütles Lõuna-Afganistani merejalaväelaste komandör brigaadikindral Larry Nicholson oma meestele enne operatsiooni.

Massiliselt helikoptereid viisid merejalaväelased hommikupimeduses mööda orgu laiali. Sajad merejalaväelased liikusid maad mööda konvoides läbi Surmaoruna tuntud piirkonna.

Kokku ründas umbes 4000 merejalaväelast ja lisaks on nende toetuseks mobiliseeritud veel tuhandeid. Sellise suurusega välisjõudude operatsiooni pole Afganistanis nähtud pärast Nõukogude vägede väljaviimist 1989. aastal.

Obama on öelnud, et Talibani võitlejad Afganistanis ja naaberriigis Pakistanis on USA peamine välisoht. Talibani rünnakute arv on oma kõrgpunktis pärast rühmituse võimult kukutamist 2001. aastal.

Obama saadetud merejalaväelaste saabumine kahekordistas rahvusvaheliste vägede suurust Helmandi provintsis, kus ülekoormatud brittide juhitud NATO kontingendil (teiste seas ka eestlased) on nappinud mehi, et kogu territooriumi enese kontrolli all hoida ning on oldud sunnitud rasketes lahingutes kaitsma üksikuid tugipunkte.

Enamus provintsist on valitsuse kontrolli alt väljas ja seal toodetakse suurem osa Afganistani oopiumist, millest toodetakse 90 protsenti maailma heroiinist.

USA ja NATO komandörid loodavad, et kiire ja otsustav võit Helmandi orus toob sõja käiku otsustava pöörde.

Päev enne rünnakut merejalaväelaste ees esinenud Hollandi kindralmajor Mart de Kruif võrdles seda Normandia dessandiga, mis muutis Teise maailmasõja käiku.