20 ohvriterohkemat katastroofi Tu-154 marki lennukitega

Alates 1968. aastast on Nõukogude Liidus ja Venemaal ehitatud reisilennukitega Tu-154 juhtunud 39 surmaga lõppenud õnnetust, millest enamik pole olnud lennuki süü või on olnud põhjustatud lennuki väga laialdasest kasutamisest nõudlikes oludes.

Tu-154 on kolme mootoriga keskmise lennukaugusega kitsa kerega reisilennuk, mille töötas välja Tupolevi konstruktoribüroo 1960. aastate keskel. Nõukogude ja hiljem Vene lennunduse tööhobune vedas varem pooli kõigist Aerofloti reisijatest ning jäi põhiliseks Venemaa ja teiste endise Nõukogude Liidu riikide siseliinide teenindajaks kuni 2000. aastate keskpaigani.

Aeroflot lõpetas Tu-154 kasutamise 2010. aastal pärast 40-aastast teenistust. Viimane liinilend toimus 2009. aasta 31. detsembril Jekaterinburgist Moskvasse.

Viimane katastroof leidis aset Venemaa kaitseministeeriumile kuuluva lennukiga Tu-154B-2, mis kukkus varsti pärast õhkutõusmist Sotši lennuväljalt Musta merre. Hukkusid kõik 92 pardal olnud inimest, kelle hulgas olid kuulsa Aleksandrovi-nimelise ansambli liikmed, kes olid teel Süüriasse esinema uue aasta puhul seal viibivatele Vene sõjaväelastele.

Kuigi Tu-154-ga on olnud ohvriterohkemaid õnnetusi, on kõige suuremat kõlapinda nõudnum ilmselt olnud Smolenski lennukatastroof 2010. aastal, milles hukkusid Poola president Lech Kaczyński ja teised kõrged ametnikud. Selle põhjused pole senini lõplikult välja selgitatud ning levivad ka vandenõuteooriad.

Kõige enam elusid nõudis 1985. aastal Usbekistanis Uchquduqi lähedal juhtunud õnnetus, mille põhjustas piloodi viga. Lennuki meeskond oli enne õhkutõusu 24 tundi lennujaamas oodanud, mistõttu olid meeskonnaliikmed kurnatud. Lennuk lendas liiga aeglaselt ja hakkas vibreerima. Piloot arvas ekslikult, et asi on mootorites ja vähendas nende võimsust, aeglustades lennukit veelgi, mille tulemusel kukkus lennuk tiireldes alla. Hukkusid kõik 200 pardalolnut.