Vene koolijuhid ei taha keeleõppe politiseerimist
ARNE PIIRIMÄGI, Kiviõli vene gümnaasiumi direktori kt:
„Meie probleemid Eesti venekeelse hariduse ümber on pigem kinni uskumustes ja arusaamades, vahel ka poliitiliste jõudude eesmärkidest toetatud. Eesti venekeelse hariduse probleemidena käsitletavad näitajad on vaid väljakutsed riigi haridusstrateegiale.
Tänapäeva haridusaruteludes on selgelt tõmmatav joon vene- ja eestikeelse hariduse vahel. PGS sätestab õpetamiskeele üsna selgelt ja samas mitmetimõistetavalt. Teisisõnu, põhiseaduses (§ 37) kehtestatud õigust „Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus” on pehmelt öeldes raske tagada või kas venekeelne munitsipaalkool üldse läheb selle määratluse alla?
Kuigi üldiselt on Eesti õpetajate pedagoogilised veendumused pigem konstruktivistlikud, nagu näitavad uuringud, usuvad vene koolide õpetajad enam teadmiste otseülekandesse, õpilaste otsese juhendamise ja faktiõppe vajadusse. Ka pooldavad vene õppekeelega koolide õpetajad enam väiteid, nagu „õpetamine peaks põhinema küsimustel, millel on olemas selged ja õiged vastused”; „õpetajad teavad palju rohkem kui õpilased, nad ei peaks laskma õpilastel esitada valesid vastuseid”; „tulemuslikult töötavad õpetajad näitavad õpilastele ette, kuidas probleemi või ülesannet õigesti lahendada” jt. Eesti õppekeelega koolide õpetajate pedagoogilised veendumused on aga enam „segatüübilised”, milles on nii konstruktivistlikele arusaamadele kui ka teadmiste otseülekandesse uskumisele omaseid jooni.
Võrreldes PISA uuringus Eesti õpilaste lugemistulemusi nii sooliselt kui ka õppekeeliti, tuli välja, et kõige paremad lugejad on eesti õppekeelega tüdrukud, neile järgnevad vene õppekeelega tüdrukud ja eesti õppekeelega poisid. Kõige madalama keskmise tulemuse said vene õppekeelega poisid. Võrdlus PISA 2006 uuringuga toob välja, et eesti õppekeelega õpilaste tulemused on läinud kehvemaks, vene õppekeelega õpilaste tulemused on aga paranenud, ning poistel enam kui tüdrukutel.
Eesti vene õppekeelega tüdrukud ja poisid on loodusteadustes kõikidel saavutustasemetel edukamad Venemaa tüdrukutest ja poistest, välja arvatud 6. tase, kus Eesti vene õppekeelega poiste osatähtsus on väiksem kui Venemaal tervikuna.
Siit kokkuvõte: vene kooli probleem tänapäeva Eestis on kinni inimestes ja poliitilistes eelistustes. Eesti riiklik hariduspoliitika pole isegi haridusstrateegia projekti kirjutanud seda lõimumist, mida hariduses vaja on, et lähitulevikus rääkida koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade täitmisest õppekeelel peatumata – inglise ja saksa keelega me seda juba suudame!“
JELENA LAUL, Valga vene gümnaasiumi direktor:
„Oleme Kagu- ja Lõuna-Eesti ainuke vene õppekeelega gümnaasium, seega ainus kool, mis hoiab elus vene rahvatraditsioone ja aitab säilitada oma identiteeti. Õpilaste arvu vähenemisest hoolimata soovib kohalik kogukond säilitada Valgas venekeelse gümnaasiumi.
Valga vene gümnaasium asus esimesest klassist süvendatult eesti keelt õpetama juba 1997. a ning esimeste seas hakkasime esimeses klassis õpetama eesti keelt keelekümblusmetoodika alusel. Esimesed keelekümblejad on jõudnud 11. klassi. Õpilaste eesti keele eksami tulemused on nii 9. kui ka 12. klassis rõõmustavad. Selle nimel on ka aastaid tööd tehtud. Koolis on töökas ja loov eesti keele õpetajate kollektiiv.
Siiski on üleminekul 60% eestikeelsele õppele probleeme. Õpilastel, kes lõpetasid vene õppekeelega 9. klassi, on raskusi eesti keeles aine omandamisega ja nende teadmiste taset ei saa võrrelda eesti õppekeelega koolide õpilaste tasemega. Seega ei suuda nad kandideerida kõrgkoolidesse võrdväärselt eesti koolide lõpetanutega.
Raske on leida eestikeelseks aineõppeks vajalikku kaadrit. Oleme aastaid otsinud õpetajaid, kes suudaksid õpetada eesti keeles ning valdaksid venekeelset terminoloogiat. Lootusetu on leida näiteks matemaatikaõpetajat. Arvan, et kõrgkoolides peaks ammu koolitama mitme aine õpetajat vene õppekeelega kooli tarvis. Need noored oleksid valmis töötama vene koolis ega laseks esimeste raskuste puhul jalga.
Puudub üleminekuks vajalik õpivara. Vene õppekeelega koolis on see aga eluliselt vajalik – kui tunnis kõigest aru ei saa, uuri kodus õpikust! Ei taha nõustuda öelduga, et heal õpetajal ei peakski õpikut olema. Meie koolis on palju õpetajaid, kes otsivad internetist materjale ja koostavad neid ise, kuid nemadki pole nõus õpiku puudumisega. Päevast päeva materjali otsimine kulutab õpetajat. Soovin, et need probleemid saaksid uuel aastal leevendust.“
Veel koolijuhtide arvamusi loe Õpetajate Lehest
