Väikegümnaasiumid ooterežiimil
Värska gümnaasium meelitas tänavu noori kümnendasse klassi, pakkudes valla poolt prisket boonuspaketti: isiklik tahvelarvuti, 20 euro eest kuus majutus koos söögikorraga Värska veekeskuse hotellis, tasuta koolilõunad, huviringid, võimalus teha autojuhilube. Koolis õppis mullu 131 last, neist gümnaasiumiosas 32. Aastane sündide arv on tõusnud 15-le, kuid gümnaasiumi pidamiseks on seda vähevõitu.
„Elevust tekitasime, kuid mitte piisavalt,” lausub vallavanem Raul Kudre. Siiski tuleb 10. klassi 11 õpilast mulluse kuue asemel. Spaahotelli kohad jäävad tühjaks, gümnasistid on ümbruskonnast. Kuid Kudre sõnul polnud meelitamine ühekordne. Vald loodab, et kooli vastu tekib huvi kaugemalgi. Seepärast asuti sisu värskendama ja loodi uued õppesuunad: tervis ja sport ning kultuur.
Aastas sünnib viis last
Volikogu on otsustanud, et gümnaasium peab säilima, kuigi Põlvamaa arengukavasse mahub vaid kaks gümnaasiumi, Põlvas ja Räpinas. „Me ei arutlegi vastupidist varianti, kuigi meie õpilastagala on väiksem kui mujal, pool valda piirneb Venemaaga,” tõdeb vallavanem.
Eesti kümnest väikseima õpilaste arvuga gümnaasiumist seitse asuvadki Lõuna-Eesti väikestes omavalitsustes (andmed eelmise õppeaasta lõpu seisuga): Kallastel, Puurmanis, Pukas, Varstus, Tabiveres, Värskas, Mustvees. Põhikooliks muutumise julge otsuse on teinud vaid Puurmani.
Gümnaasiumidele kriipsu peale tõmbama ei kiirustata, kuigi kalkulatsioonid näitavad, et gümnaasiumiosa toodab suurt miinust. Pigem ollakse ooteseisundis.
„Säilitame gümnaasiumi, kuniks võimalik,” lausub Läti piiri ääres paikneva Varstu vallavanem Rein Ansip. „Meil on hoopis põhikooli peetud keskkooli arvelt. Kokkuhoidu annab kursuste kaupa õpetamine.” Koolis õpib 127 last, gümnaasiumiosas 59. Kevadel lõpetas paarkümmend õpilast, asemele tuleb poole vähem – noored lähevad ära, aastas sünnib vaid viis last varasema 13–15 asemel.
Teises piiriäärses Võrumaa koolis Vastseliina gümnaasiumis on sadakond õpilast rohkem, kuid sealgi on viie aastaga õpilaste arv tublisti kukkunud. Vallavanem Raul Tohvi sõnul on gümnaasiumiosa 30 000 euroga miinuses ja tuleb otsustada, kas jõuab jätkata. Kuid koolil on head tulemused, samas majas on muusikakool ja huviringid, saab teha autojuhiload. „Me pole veel alla vandunud, et ka ääremaal jätkuks hariduse andmine,” ütleb Tohv. Vastseliinasse tuleb ka Meremäe, Misso, Haanja ja Orava valla lapsi.
Valgamaa põhjaservas paikneva Puka keskkooli lõpetas kevadel viis noort. Kooli 123 õpilasest oli gümnasiste vaid 17. „Mismoodi me ikka võitleme, kui lastele on kogu aeg pandud pähe mõte, et linnast saab parema hariduse,” nendib Puka vallavanem Heikki Kadaja. „Volikoguski on olnud neid, kes räägivad küll kooli säilitamisest, aga kelle oma laps läheb linna. Me pole veel kooli saatuse suhtes otsust teinud. Riigi käitumine pole selge. Otsused on pika tagajärjega. Võib-olla kümne aasta pärast selgub, et oleks tulnud teistpidi otsustada. Need pole ainult haridus-, vaid ka regionaalpoliitilised küsimused.”
Loss meelitab
Asukoht ääremaal ei pea koolile siiski alati õpilaste kadu tähendama. Juhan Liivi nim Alatskivi keskkoolis õppis mullu 234 last, neist gümnaasiumiastmes 61. 10. klassi on igal aastal astunud üle 20 lapse. Vald on arendanud nii kooli kui ka lossi, mis peibutab lisaks turistidele õpilasi, kes saavad end seal giidina proovile panna. Tegutsevad looduskool ja kunstide kool, väikse omaosalusega saab juhiload.
„Gümnaasium peab jääma, kui riigiisad just rumalusi ei tee, kuid tundub, et nad on kainema mõistuse saanud ja talupojatarkus võidab,” lausub vallavanem Andu Tõrva. „Alustame ka õpilaskodu rajamist. Meie kooli toidavad Vara, Kallaste ja Pala vallad. Üritasime Kallaste vene lapsi siia saada, oleksime eraldi õppesuuna teinud, kuid Kallaste linn ei soostunud. Ärksamad toovad oma lapsi siiski meile, üks vene poiss lõpetas koguni medaliga.”
Liigne linnalähedus võib aga maagümnaasiumi hoopis tühjendada. Tartu külje all paiknevas Luunja keskkoolis õppis mullu 222 last, neist 45 gümnaasiumis. Volikogu esimees Heino Saar tõdeb, et argumendid on selle poolt, et Luunjasse ei saa jääda keskkooli. „Oleme geograafiliselt vales kohas. Üle kahe kolmandiku vallaelanikest paikneb linnast paari kilomeetri raadiuses. Kui ikka laiema valikuga linnakoolid asuvad lähedal, minnakse sinna. Keskkool sööb ära põhikooli raha, õpilasi on vähemaks jäänud.”
Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste sõnul peaksid valla- ja koolijuhid septembri algul ühiselt paika panema maakonna koolivõrgu soovitusliku plaani. Rannu kool kaotas mullu gümnaasiumiosa, kuid päris mitu kooli vaevleb lastepuuduses.
Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Libliku sõnul leidsid omavalitsusjuhid, et peavad kooli, kuni jaksavad. Maakonna tasandil pole kokkulepet sõlmitud. „Ideaalis võiks maakonnas olla üks keskne gümnaasium, mis pakub akadeemilist haridust, ja lisaks üks kool, mis pakuks endas selgusele jõudmise aega neile, kes ei soovi minna kutsekooli.”
Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest
