Riigikokku jõudnud vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu ümber on tekkinud sedavõrd palju segadust, et kõige targem on hakata selgitamisega pihta kõige algusest.

Sel aastal astusid noored viimast korda kõrgkooli tasuta ja tasulistele kohtadele – järgmisel aastal on täiskoormusega õppes vaid tasuta kohad. Tänavu ja varem sisse astunutele kehtivad kuni lõpetamiseni praegused õppetoetused: ca 56-eurone põhitoetus ja ülikoolist kaugemal elavatele üliõpilastele täiendav ehk rahvakeeli sõidutoetus. Nimetatud õppetoetused on olnud olemas juba kümme aastat, 135-eurone vajaduspõhine õppetoetus, mis praegu riigikogus vastuvõtmist ootab, hakkaks kehtima alles järgmisest aastast sisseastunutele – neile, kes asuvad õppima uues, tasuta õppega kõrgkoolis.

Valeinfo levitamist tuleb vältida

Segadus on tekkinud suurel määral Eesti üliõpilaskondade liidu aktiivse meediakampaania kõrvalnähuna. Tudengite esindajad reklaamisid avalikkuses pikka aega, et „õppetoetustele” (täpsustamata, et kõnelevad vaid vajaduspõhistest õppetoetustest) tekib õigus ainult järgmisel aastal õppima asuvatel noortel ja kõigil teistel läheb elu halvemaks. Paljudel tänavu ja varem kõrgkoolidesse tulnud noortel tekkis hirm, et nad jäetaksegi praegu kehtivatest õppetoetustest ilma. Tänavu ja varem sisse astunud tudengitele jäävad lõpetamiseni kehtima kõik samad reeglid, mis kehtisid sisseastumise ajal. Ka õppekoormuse osas.

Eesti üliõpilaskondade liidu hingestatud võitlus tudengite rahalise toetuse eest väärib tunnustust, kuid olukorra „hullemaks ütlemine” kahjustab ju kõige enam noort, kes vajab edasiõppimisotsuste tegemisel võimalikult objektiivset infot.

Tasulised õppekohad kaovad

Järgmisest aastast õppima asujate jaoks muutub palju. Kevadel võeti vastu uus ülikooliseadus, mille järgi on 2013. aasta sügisel täiskohaga eesti keeles õppima asuvatel ja lävendi ületavatel tudengitel vaid tasuta õppekohad. Järgmisel aastal kasvab ülikoolide rahastamine ca kolmandiku võrra ja kõrgkooli saab asuda tasuta õppima hinnanguliselt 3500 noort rohkem kui tänavu.

Erinevus praegu kehtivast korrast seisneb selles, et üliõpilaselt eeldatakse tavakoormusel õppimist (aastas 60 EAP-d ehk 40 endist AP-d) ja õppekava läbimist nominaalajaga. Kui üliõpilane teeb normkoormusest vähem ainepunkte, siis tekib ülikoolil õigus – aga mitte kohustus – küsida hüvitist tegemata jäänud ainepunktide eest. Hüvitise maksimummäärad kinnitab riik.

Osaajaga töötamise võimalus ei kao. Kui keegi tahab kõrgkoolis õppida aga täiskoormusega töötamise kõrvalt, on tal võimalik läbida õpingud osakoormusega õppes või eksternina – ning alles siin tekib ülikoolil õigus õppemaksu küsida.

Toetus vaesest perest noortele

Tasuta kõrghariduse kõrvale on järgmisest aastast plaanis luua vajaduspõhine õppetoetus. Praeguse 56-eurose põhitoetuse suurim häda on selles, et seda makstakse vaid õppetulemuste alusel. Riigikogus oleva 135-eurose vajaduspõhise õppetoetuse eelnõu eesmärk on toetada eelkõige kuni 26-aastaseid üliõpilasi, kelle pere elab allpool suhtelist vaesuspiiri (teenib alla 280 euro pereliikme kohta kuus). Toetust saab ka pärast 26. eluaastat. Siis muutub üliõpilane selle seaduse mõttes omaette perekonnaks nagu ka alla 26-aastane noor, kes saab lapse või abiellub.
Praegu annab riik aastas õppetoetusteks üle kaheksa ja poole miljoni euro, kuid uue süsteemi rakendumisel kasvab summa peaaegu 17 miljoni euroni. Juba ainuüksi see number peaks võtma natuke hoogu maha argumentidelt, et riik hoiab üliõpilaste pealt kokku. Vajaduspõhist toetust hakkab saama järgmisel aastal sisse astuvatest tudengitest hinnanguliselt ca 37%.

Kõrgharidus on investeering

Kõrgharidus on investeering ja tulemuse saavutamiseks peavad pingutama kõik asjaosalised. Kui perekond saab noort toetada, siis ta pea alati seda ka teeb – see pole küüniline märkus, vaid näitab, et meil on ühiskonna jätkusuutlikkust toetav elementaarne põlvkondadevaheline ja sotsiaalne sidusus.

Säilib ka võimalus võtta õppelaenu. Järgmisel aastal õppemaks kaob. Õppelaenu suurus on ca 190 eurot kuus ning ainuüksi koos vajaduspõhise õppetoetusega saaks kuusissetulekuks 325 eurot, mis on märksa rohkem kui praegune miinimumpalk (290 eurot).

Tänavu ja varem sisse astunutele jääb kõik samaks. Järgmisest aastast kaob tasuline õpe, toetus muutub vajaduspõhiseks ja selle maht enam kui kahekordistub. Üliõpilaselt – nagu ka üldhariduskooli õpilaselt – oodatakse vaid, et ta läbiks õppe normajaga. Kindlasti ei pea üliõpilane elama näljase askeedina. Noori aitavad nii tasuta kõrgharidus kui ka uus vajaduspõhine toetus. Ainus, mida üliõpilaselt vastu oodatakse, on pühendumine sellele, milleks ülikooli astuti – õppimisele.

Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest