Prangli põhikool – väike ja kodune
„Noori lastega peresid on saarel väga vähe, 2004. aastast võtame vanematesse klassidesse vastu lapsi, kes on mandril koolikohustuse täitmisega hätta jäänud ja tahavad tulla turvalisse keskkonda õpinguid jätkama. Saarel elavate laste sotsialiseerumisele mõjub samuti hästi, kui koolis on lapsi rohkem,“ kinnitab direktor Tiina Piirisaar. Kui veel mõni aasta tagasi oli koolis kaks kolmandikku õpilastest saarelt ja kolmandik mandrilt, siis nüüd on vastupidi, kohalikke lapsi on neli. Saarel õppimise võimaluste vastu tuntakse väga palju huvi, helistavad sotsiaaltöötajad, lapsevanemad, lapsed. „Kui laps meiega ühendust võtab, on kindel, et teda ei sunnita, vaid ta ise tahab tulla. On ka nii juhtunud, et õpilane tuleb, vaatab kooli üle, aga ei nõustu siia jääma, linnaelu tundub põnevam. Väga suurte käitumisprobleemidega lapsi me võtta ei taha, peame ka kogukonnaga arvestama.”
Uued õpilased kohanevad kooliga erinevalt. Koolijuhi kogemus näitab, et tüdrukute probleemide põhjused on tavaliselt sügavamad, seetõttu on neid ka raskem aidata, poistel läheb sisseelamine kiiremini. „Enamasti on neil lastel väga madal enesehinnang ja nad vajavad palju tähelepanu ning tunnustust. Suures klassis õppides oli tempo paljude jaoks liiga kiire või mõni aine raske, nad on õppimises teistest maha jäänud. Väike kool suudab neile lastele õpituge pakkuda,” kinnitab Tiina Piirisaar. „Siin on õpetajal õpilase jaoks rohkem aega, omavahelised suhted on vabamad, õhkkond toetavam ja usalduslikum kui suures koolis, tekib ühise pere tunne. Ta saab oma mured kohe ära rääkida ja leiame kiiremini lahenduse. Seda ma ei arva, et kõik, kes tulevad, kasvavad kohe ümber, aga tuleb ikka anda aega atra seada. Kui lapsele siin meeldib, püüab ta ka paremini õppida. Rõõm on kogeda, kuidas tasapisi mõnel õpilasel õpihuvi kasvab ja hinded paranevad. Tänavu läksid kõik viis lõpetanut edasi õppima. Kes gümnaasiumi, kes kutsekeskkooli.”
Tiina Piirisaar on Prangli saarel elanud 27 aastat ning kõik need aastad töötanud kahes ametis, õpetaja ja velskrina, viimased üheksa aastat olnud Prangli kooli direktor. Tütar ja poeg käisid mõlemad Prangli koolis ning tütar läheb nüüd ema jälgedes – õpib klassiõpetajaks ning annab Prangli koolis matemaatika ja füüsika tunde. Tiina Piirisaare sõnul pole õpetajaid leida kerge, nii väikeses koolis peab õpetaja olema võimeline andma mitut ainet ja samas ka ainekavad tegema, tööplaanid koostama. Koolis töötab praegu kuus õpetajat. Tunniplaani klappima panna on keeruline, igaüks tahab vahel mõne linnapäeva saada, kas või arsti juures käimiseks. Muusikaõpetaja käibki Tallinnast, kunstiõpetaja on koolis samuti vaid ühel päeval nädalas. Lapsed, kelle kodu on mandril, sõidavad nädalavahetuseks koju. Laev käib saare ja mandri vahet iga päev, aga tormiilm lööb plaanid sassi. Väga külmadel talvedel, kui meri kinni jäätub, on ainsaks liiklusvahendiks helikopter, mis käib kaks korda nädalas ja võtab peale üheksa inimest. Eelmisel talvel tuli pidevalt tunde ümber tõsta ja õppetöö kannatas.
„Õppetöö toimub liitklassides,” selgitab Tiina Piirisaar. „Väikeses klassis saab arvestada õpilaste võimete ja jõudlusega ning vajadusel ka kontrolltöö tähtaega nihutada. Süsteem on paindlikum. Hindamisel arvestan, et sellest oleks kasu. Õpilase arengut ja püüdlusi tuleb hinnata, kahte ma kerge südamega ei pane. Põhikoole meil veel õnneks pingeritta ei panda. Iga laps arenebki isemoodi ja huvid on erinevad. Üks teeb pärast kooli trenni, teine loeb kodus ajalooraamatuid, kolmas istub arvuti taga. Üks lõpuklassi poiss annab Prangli ajalehte välja.
Pranglimisega tegelevad koolis kõik. Rahvusvaheliseks kasvanud peastarvutamise võistlus sai kümme aastat tagasi alguse just Prangli koolist. Igal aastal on õpilased, õpetajad ja vilistlased võistlustelt diplomeid toonud. Tänavu kevadel peeti maailmameistrivõistlused Sloveenias, kus eestlased said mitu kulda ja ühe neist võitis Prangli kooli vilistlane Lauri Piirisaar.
Tulevikust rääkides on direktor lootusrikas. „Väikesaarte seadus toetab põhimõtet, et laps saaks põhihariduse kodu lähedal. Et elu saarel säiliks, on väga tähtis, et siin oleks kool. Kui laps peab minema linna kooli, kolib saarelt ära kogu pere. Kui püsielanikke pole, saab Pranglist suvitajate saar, nagu mõne väikesaarega ongi juhtunud. Kui ehitame õpilaskodu välja ning võtame mõne vajaliku töötaja juurde, võiks Prangli koolis õppida kuni kakskümmend õpilast.”
