Õpetajad kardavad direktori subjektiivsust
Augusti viimasel nädalal lunastas haridus- ja teadusministeerium koolide ees ühe võla – saatis laiali täpsustava info õpetaja ametikoha ümberkujundamisest.
Neljaleheküljelise, kohati üldsõnalise teabelehe läbilugemise järel on õpetajail aga endiselt hulk küsimusi. Enim kõhklusi tekitab lubadus maksta väärilist töötasu ja vähendada koormust.
HTM lubab, et tulevikus on õpetaja kõik ülesanded kirjas töölepingus ja mahuvad nädalas 35 tunni sisse. Nii on juriidiliselt ja praktiliselt keerulisem asetada õpetaja õlule tasustamata lisaülesandeid. Keskmine ametipalk on sõltuvalt kvalifikatsioonist ja töö tulemuslikkusest vähemalt 20 protsenti kõrgem õpetaja palga alammäärast (õpetaja keskmine palk on 2013. aastast vähemalt 840 ja õpetaja palga alammäär vähemalt 700 eurot kuus).
„Olen ministeeriumiga nõus, et õpetaja on ülekoormatud ja alamakstud, kuid ei usu, et välja pakutud uuendused olukorda parandavad, pigem kardan vastupidist,” jääb Hugo Treffneri gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aare Ristikivi skeptiliseks.
„Ma ei ole kuulnud, et keegi õpetajatest oleks nõudnud tunnikoormusnormi kaotamist või ainult ühe riikliku palgamäära kehtestamist. Need sammud ei ole õpetaja huvides. Nendega võib saada suurema otsustusõiguse kool, kuid mitte õpetaja.”
Kuidas hinnata loovtööd?
"Üks teeb aruannet 15 minutit, teine poolteist tundi, kõigile ettetulevatele töödele ei saa ju ometi normatiive välja töötada," arutleb Rapla ühisgümnaasiumi õpetaja-metoodik Eha Meidla.
"Või on nii, et sellele, kes ei kohvita ega jutusta, saab rohkem ülesandeid suruda kui neile, kes seltsialtimad ja aeglasemad. Ja kuidas saab direktor hinnata oskusainete tundide ettevalmistamiseks kuluvat aega, kui ta pole sel alal pädev? Kust ta teab, kui kaua aega läheb uue mustri väljatöötamiseks, puutoorikute treimiseks või ansamblile lauluseade tegemiseks? Kui selliseid asju tellida väljastpoolt kooli, on need väga kallid, õpetaja teeb neid sisuliselt tasuta. Kui kaua selleks aega kulub, ei tea loovtöö puhul õpetaja ise ka, enne kui asi valmis."
Kadrioru saksa gümnaasiumi õpetaja Maie Itse sõnul on koole, kus koolivaheaja päevad on õpetajatele enesetäiendamiseks, aga teises kohas tuleb tunnid koolimajas „ära istuda”.
Ministeeriumi kavade kohaselt lepitakse õpetajate palgakorraldus kokku kooli tasandil ning see peab olema läbipaistev ja avalik. Motivatsioonisüsteemid peavad olema arusaadavad ning õpetajad saavad nende väljatöötamisel kaasa rääkida.
Aare Ristikivile meenutab see vanade roomlaste „Jaga ja valitse!” poliitikat – kui iga kooli õpetajad peavad enda õiguste eest ise võitlema, ei saa tekkida tugevat ühisrinnet. Õpetaja jaoks riiklikud garantiid kaovad, edaspidi sõltub ta juba läbisaamisest ülemusega. Ministeerium peseb oma käed puhtaks ja ütleb, et õpetajad peavad oma palgas ise direktoriga kokkuleppele saama.
Hirm direktori ees
Kuigi ministeerium lubab, et lähiaastatel suureneb järelevalve koolijuhtide tegevuse üle ning sisehindamise kaudu tuleb välja, kas kooli arengu ja juhtimisega ollakse rahul, on õpetajais kartus, et direktorite voli suureneb.
„Direktorite seas on kahjuks mugavaid inimesi, kes teevad nii, nagu nende sõpruskond tahab,” lausub Haanja kooli õpetaja ja õppejuht Evi Lestberg. "Töölepingud on tähtajatud ja nad ei pea enam iga viie aasta tagant end tõestama. Riigi poolt on ikka väga mugav nõuda, et las direktor otsustab nii olulisi asju."
Aare Ristikivis ei ole usku, et õpetajad suudaksid enda eest piisavalt seista. Ta on näinud kolleegide nägudel üllatust, kui ütles, et nende koolis on palgakomisjon, kus ka tegelikult otsuseid langetatakse. Kord kuulis ta aga ühe kooli (nüüd küll juba endist) direktorit rääkimas enda arusaamast demokraatiast: "Esmalt tuleb õppenõukogus ette võtta vähetähtsad teemad ning kui siis kanakari on kaagutamise lõpetanud ja väsinud, saab vajalikud punktid kergelt läbi suruda."
„Ma ei taha stereotüüpe rõhutada, kuid keskmine õpetaja Eesti koolis on üle keskea naine, kes ei ole harjunud oma õiguste eest seisma ning jääks kohta kaotades lihtsalt töötuks,” märgib noor meesõpetaja mõrult.
Edasi loe samal teemal Õpetajate Lehest
