Kuidas edeneb koolivõrgu optimeerimine?
KERSTI LÕHMUS,
Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja:
„Haapsalu linnavalitsus saavutas kokkuleppe Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi riigistamise kohta, mis tähendab, et progümnaasiumi asemele luuakse 2013. aastal nn puhas gümnaasium – Läänemaa ühisgümnaasium.
Haapsalu gümnaasium reorganiseeritakse põhikooliks.
Koolivõrgu optimeerimise teemal on küll arutletud, ent konkreetseid otsuseid Lääne maakonna teiste gümnaasiumide kohta tehtud ei ole.
Et kohalik kogukond mõistaks oma piirkonna gümnaasiumi muutmise vajadust põhikooliks, selleks peavad argumendid olema väga veenvad ning tulevikupilt selge. Ka need küsimused, mis puudutavad õpilaskodu võimalusi ning õpilastransporti (rahastamismudel jms). Praegu need väga selged pole. Mida rohkem olukorda arutatakse ja üldsust teavitatakse, seda suurem on tõenäosus, et ühine seisukoht leitakse ka kogukonna jaoks nii raskes küsimuses nagu gümnaasiumiastme kaotamine.“
TIIU RAAV,
Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja:
„Rapla maakonna koolivõrgu optimeerimise kava kanti ette Raplamaa omavalitsuste liidu täiskogus 27. jaanuaril 2011. Koolivõrgu komisjon ei pidanud jätkusuutlikeks Juuru ega Järvakandi gümnaasiumi, kuna nende gümnaasiumiosa on liiga väike, et praeguse rahastamise korral oleks võimalik täita uue õppekava nõudeid. Juurus oli 2011. aasta sügisel gümnaasiumiosas 25 õpilast, Järvakandis 19. Mõlemad jätkasid gümnaasiumina praegusel õppeaastal. Kohalik kogukond soovib iga hinna eest gümnaasiumiosa säilimist. See on inimlikult mõistetav, sest gümnaasiumiosa kadumine nõrgendab ka põhikooliosa.
PILLE LIBLIK,
Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja:
„Võrumaal on otsustatud gümnaasiumi töö lõpetada Võru kesklinna gümnaasiumis, kus viimane lend lõpetab 2013. Teiste gümnaasiumide pidajad ei ole samasuguseid otsuseid teinud. Vastseliina, Antsla, Varstu ja Võru vallas on arutatud gümnaasiumide tulevikku seoses maakonna munitsipaalkoolide arengustrateegia koostamisega. Nimetatud dokumendis on kõikide gümnaasiumide pidajatele tehtud ettepanek analüüsida üldkeskhariduse omandamise võimalusi ja otstarbekust kohapeal.
Gümnaasiumiastme kaotamise põhjuseks on ennekõike õpilaste arvu vähenemine. 2012. aastal on maakonnas põhikoolilõpetajaid ligi 420, aga 2014. a 330 ringis. Neist mõned lähevad kutseharidust omandama ja praegu tegutsevale viiele gümnaasiumile õpilasi ei jätku.
Kahtlemata on see otsus igale kogukonnale valus – kaovad töökohad, suureneb perede majanduskoormus seoses lapse koolitamise või sõidukuludega kaugemal. Raske on harjuda, et kohaliku kogukonna toel tegutsevad gümnaasiumid uksed sulgevad. Kergem oleks kohaneda, kui reorganiseerimise kava oleks valmis, selge ja üheselt arusaadav.“
ERMO MÄEOTS,
Hiiu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja:
„Hiiu maakonnas on kaks gümnaasiumi – Kärdla ühisgümnaasium ja Käina gümnaasium. Mõistagi pole meiegi pääsenud rusuvatest aruteludest, mida dikteerib vähenev õpilaste arv ja kavandatav reform. Käina gümnaasium loodi 1996. Siis kasvas õpilaste arv kiiresti ja uue sajandi esimene kümnend täitis ka gümnaasiumiosa õpilastega. Nüüd ei saa gümnaasiumi majandamiseks vajalikku 252 õpilast ka kahe kooli peale kokku. Vajalikud on muutused ning neid on koos arutanud nii kahe gümnaasiumi kui ka omavalitsuste juhid. Praegu liigutakse suunas, mis võib edaspidi Käinasse jätta Kärdla ühisgümnaasiumi õppekoha ja seega võimaluse Käinas ka tulevikus gümnaasiumiharidust saada. Lihtsaid lahendusi pole, aga maakonda peab jääma vähemalt üks gümnaasium ja selle eest tahame kindlalt seista.“
TOIVO TÕNSON,
Jõgevamaa OVL-i juhatuse esimees:
„Ega see koolivõrk igal pool nii korrast ära pole, et kõikjal korrastamist vajab. HTM on võtnud kohustuseks viia sisse kolm õppesuunda gümnaasiumiosas (aga miks mitte kaks või neli) ja tõsta õpetajate palka. Ja nüüd ollakse hädas lubaduste ja kohustuste täitmisega.
Meie maakonnas on arutatud gümnaasiumide tulevikku, põhikoolide tulevikku sügavuti mitte, aga muudatused gümnaasiumides põhjustavad kindlasti muutusi ka põhikoolides.
Jõgevamaal näeme gümnaasiume neljas kohas: Põltsamaal, Jõgeval, Mustvees ja Palamusel. Kas riigi- või munitsipaalgümnaasiumid, on veel lahtine. Jõgevale peaks tulema vastavalt kokkuleppele riigigümnaasium.
Meil pole sel teemal vaidlusi eriti olnud, ja kas on üldse mõtet tegelda asjaga, mille kohta koalitsioonil ja valitsusel seni kindel seisukoht puudub.“
