Inglise keel summutab teised võõrkeeled
Inglise keel varjutab koolis teised keeled, kirjutab Argo Kerb Õpetajate Lehes. Enamiku lapsevanemate ja koolide eelistusena on see enam kui 90 protsendi laste jaoks esimene võõrkeel, mida nad õpivad. Tänapäeva lingua franca ümbritseb õppureid ka argielus, jättes nii teised keeled varju kahekordselt.
1990/91. õppeaastal domineeris üldhariduskoolis vene keel, mida õppis siis esimese keelena pea 60% lastest. Inglise ja saksa keele vastavad näitajad oli tollal 33 ja 18%. Eelmisel aastal kolmandas klassis õppinutest oli Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) põhjal valinud inglise keele esimeseks keeleks pea 95% õpilastest. Teisele kohale jäänud Euroopa Liidu suurimat ehk saksa keelt õppis A-keelena vaid 2,8%, järgnesid prantsuse ja vene keel.
Kuuendas klassis, teise kooliastme lõpus, kui õppima on hakatud juba ka B-võõrkeelt, domineeris eelmise õppeaasta seisuga teise keelena vene keel. Seda omandas B-võõrkeelena 83% õpilastest. Saksa keel jääb 12,8%-ga kaugele maha ning prantsuse keelt õpib põhikooli keskel teise keelena vaid 0,6% kõikidest üldhariduskooli õpilastest.
On spekuleeritud, et inglise keele domineerimine võib mõjuda teiste võõrkeelte õpetamisele hoopis hästi. Kui inglise keel enam tööturul eelist ei anna, saab elementaarseks oskuseks ning selle valdamine hädavajaduseks, muutub trumbiks just „haruldasemate” keelte valdamine. Samuti ei pruugita inglise keele õpetamist kvalifitseerida enam klassikalises mõttes võõrkeeleõppe alla. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller tõi välja, et ka paljud keeleteadlased ei hinda inglise keelt enam mitte niivõrd võõrkeele, kuivõrd õppeprogrammi kohustusliku osana, nagu seda on matemaatika, emakeel…
Eesti saksa keele õpetajate seltsi esimehele Signe Ilmjärvele teeb muret olukord, kus meie kultuuris tähtsat rolli mänginud saksa keelt ei õpetata esimese keelena enam peaaegu üheski koolis. „Saksa keele oskus võimaldab astuda Saksamaa või Austria kõrgkooli, Moskva või Peterburi kõrgkoole valitakse haridustee jätkamiseks ju harva,” rõhutas Ilmjärv saksa keele oskuse praktilist poolt. „Saksakeelsed maad on avanud meie kodanikele oma tööturu, kuid seal töötamiseks on vaja osata kohalikku keelt. Nii kaugele ette aga õppekeelt valides mõelda ei osata.”
Üks keeleõppe aktuaalseid probleeme on seotud vene keele õppimise madala tulemuslikkusega. 4. veebruari Õpetajate Lehes käsitles seda teemat prantsuse lütseumi vene keele õpetaja Tatjana Trojanova. Kuigi valdav osa eesti üldhariduskoolide õpilastest õpib B-keelena vene keelt enam kui kuus aastat, valmistavad tulemused pettumuse. Villeri sõnul on lapsevanemad pöördunud sel teemal isegi ministeeriumi poole. „Õppekvaliteet ei taga püsivat ja korrektset keeleoskust,” võttis Viller vene keelega seotud probleemid kokku. „Vormiline näitaja on ka see, et kuigi vene keelt õpib üsna palju lapsi, sooritavad vähesed neist võõrkeele-eksamina vene keele eksami.” Needki vähesed on Villeri sõnul tulnud kakskeelsetest või puhtalt vene perekondadest.
Võimalik lahendus teiste hulgas ka saksa ja vene keele õpetamise probleemidele on muuta keeleõppe prioriteete. Kuna inglise keel surub ennast igast küljest peale, oleks ehk hea mõte õppida A-keelena hoopis mõnda muud võõrkeelt.
Signe Ilmjärv selgitas, et kuna inglise keel ümbritseb meid igal pool, on lapsevanemad veendunud, et see peab olema ka esimene võõrkeel. „Mõttekas oleks alustada aga hoopis mõne teise keelega, mille omandamist Eesti meedia nii tugevalt ei toeta ja mille õppimine nõuab seetõttu rohkem aega,” arutles Ilmjärv. „Õpetajate kogemusest võib väita, et inglise keele õppimine esimese keelena kahandab tihti õpilaste motivatsiooni teisi keeli õppida. Alustades mõne teise keelega, säilib motivatsioon õppida inglise keelt igal juhul. Inglise keele oskus on praegusel ajal elementaarne, iga järgmise võõrkeele valdamine aga vaieldamatu pluss tööturul.”
Rocca al Mare kooli keeleteaduste õppetooli juhataja Markko Mattus: „Pakkusime sel aastal esimesse klassi astujatele võimalust valida esimeseks võõrkeeleks mõni muu Rocca al Mare koolis õpetatav võõrkeel, aga huvitatuid oli vaid kaks.
Ise leian, et võõrkeeleõpet ei peaks alustama inglise keelest või siis peab teine võõrkeel lisanduma võimalikult varakult, nagu meil Rocca al Mare koolis on. Praegust kultuurikonteksti arvestades tuleb inglise keele oskus väga kiiresti kätte.“
TLÜ germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi lektor Aleksandra Ljalikova: „Inglise keel pole süüdi, et teised keeled ja kultuurid jäävad praeguses üleilmastumise protsessis kõrvale. Seda on teinud inimesed ise. Inimesele on omane otsida ühist suhtlemiskeelt. Tihti unustatakse, et inglise keel kui lingua franca on lihtsustatud keelevorm, mis ei võimalda täita kõiki kommunikatiivseid funktsioone (nt poeetiline) ja vastata kõikidele vajadustele (väljendada nüansse, huumorit, vihjata kultuuritaustale jne). Sellepärast on mul kahju, et õpitakse ja tihti ka õpetatakse inglise keele vaesunud vormi.“
Artikli täisteksti loe Õpetajate lehest.
