VIDEO | Peatumisteekond talvel: kui palju on vaja aega ja maad ohutuks pidurdamiseks varuda?

 (56)

Pidurdamisest sõltub ohuolukorras kõik. Pidurdusteekond omakorda sõltub peamiselt kiirusest ning teeoludest. Erinevused erineva seisunditasemega teedel pidurdades on drastilised.

Videos teeme puust ja punaseks, kuidas sama auto erinevatel kiirustel ja erinevate talviste teeoludega pidama saab.

Harjumuse jõud on suur

Me kõik läheme liiklema lootuses, et kõik läheb hästi ja midagi ei juhtu. Positiivne kogemus julgustab teatud moodi käituma ning võib tekitada tunde, et kuna kõik on hästi, võib ka väheke hoolimatumalt liigelda: väike pikivahe, lubatust suurem sõidukiirus - mis see ikka teeb, kui kogu aeg on ühes tükis kohale jõutud!

Liiklus ei ole õnnemäng. Kui üks kord juhtub, siis ei aita tagantjärele tark olemine. Juhi ülesanne on iga hetk liikluses olles mõelda mitu sammu ette, ennetada olukordi. Talvel, mil teel jagub ootamatusi, nõuab see topeltpingutust.

Ilmselt on enamus juhtidest mingil hetkel kõhus õõnsust tundnud, kui auto saba kurvis vibama läheb või auto rooli ei kuula või kui piduripedaalile vajutades kostub küll ABS-i raginat, aga auto ei aeglusta karvavõrdki. Aega tagasi kerida ei saa, et gaasijalg kergemaks muuta juba enne kurvi ning kiirust paarkümmend kilomeetrit tunnis vähendada. Õnne ei jagu lõputult.

Seotud lood:

See ongi põhjus, miks taas kord peame rääkima pidurdusteekonna pikkusest, ja sellest, miks on tähtis, et sõita lubatud kiirusega või isegi - jõukohase kiirusega, mis võib olla lubatust väiksem. Alljärgnev video ei ole nõrganärvilistele, ent ometi soovitame kõigil autojuhtidel selle ära vaadata, sest parem on karta kui kahtetseda. Päriselt.

Kui ruttu auto maanteel pidama saab?

Tähtis on meeles pidada, et isegi kui tee näib talvel täiesti puhas, on pidurdusteekond ikkagi pikem, kui suvisel ajal. Teede seisunditasemed on erinevad ja sellest tulenevalt ka teede libedus. Ilm vaheldub iga päev ja isegi iga tund!

LOE LISAKS:

Pidurdusteekond sõltub autost ja selle tehnilisest korrasolekust, sõidukiirusest, rehvidest ja nende seisukorrast ja samuti sellest, mis on tee seisukord. Ei tohiks olla uudis, et jäisel teel peatub kulunud rehvidega auto kümneid meetreid kaugemal võrreldes uutel rehvidel sõitvaga. Kuid sama suured erinevused peatumisteekonnas tekivad ka erineva seisunditasemega teedel.

Pidurdusteekonna erinevus võib olla kõhedalt suur

Maanteeamet tegi rivi pidurduskatseid ühe ja sama autoga, samade (väga heade) rehvidega.
Kõrgeima seisunditasemega on tee, kus teostatakse libedusetõrjet ning tee on reeglina märg või lausa kuiv, teisisõnu jää ja lumevaba - kui just hiljuti lund ei ole sadanud. Sellel teel lubatud 90 km/h kiiruselt pidurdades kulub umbes 12 autopikkust ehk 51 meetrit, et pidama saada. Lisandub reageerimisaeg.

Madalama seisunditasemega teedel soola üldse ei kasutata ning piirdutakse lahti lükkamisega. Enamus teedest on just sellised. Need teedvõivad olla kaetud jää ja kinni sõidetud lumega. Kiiruselt 90 km/h äkkpidurdades peatub sama auto sellel teel 87 meetriga.

Sama auto, samad rehvid aga erineva seisunditasemega tee ning pidurdusteekonna erinevus on 36 meetrit! Praktikas tähendab see seda, et kohas kus kõrgeima seisunditasemega teel auto oleks peatunud, liikus sõiduk madalama seisunditasemega teel veel 59 km/h. See omakorda tähendab seda, et jalakäija saaks tõenäoliselt surma ning kui ette jääb põder või teine auto, siis on kokkupõrkekiirus veel nii suur, et vigastusteta pääsemine on ebatõenäoline.

See jutt pole niisama hirmutamiseks vaid selleks, et kõik mõtleksid hetke sellele, mida eeltoodud numbrid päriselus tähendavad. Ning valiksid sõidukiiruse teeoludele, auto võimetele ja juhi oskustele vastavalt. Kiiruse, mis on piisav ohu korral auto peatamiseks enne ohtu, takistust.

Kiiruse kasvatamise mõju on drastiline

Kui me vaatame sama teed, aga erinevaid kiiruseid, siis on pidurdusteekondade erinevused veelgi murettekitavamad. Madalama seisunditasemega teel 70 km/h sõites on pidurdusteekond 51 meetrit ehk sama palju kui kõrgeima seisunditasemega teel kiiruselt 90 km/h pidurdades. Samal teel, sama auto ja samade rehvidega kiiruselt 90 km/h pidurdades on pidurdusteekond 87 meetrit ehk 36 meetrit rohkem.

Ja kiiruselt 100 km/h pidurdades on pidurdusteekond kaks korda pikem kui kiiruselt 70 km/h pidurdades - ehk 102 meetrit. Mõtle selle üle: tõstad kiirust 30 km/h võrra 70-lt 100-ni ning pidurdusteekond kasvab kahekordseks. 100 meetrit on maanteel kaks helkurposti vahet, enamike kurvide raadius on sellest väiksem, ehk enne kurvi pidurdama hakates saab pidama alles teiselpool seda.

Kui meil oleks kõrvuti kaks täiesti ühesugust autot, mis alustaksid pidurdamist samast kohast, aga erinevatel kiirustel, oleks pidurdusteekonna pikkuse erinevus veelgi selgemalt näha. Auto, mis hakkas pidurdama kiiruselt 70 km/h peatub 51 meetriga. 100 km/h liikunud sõiduk kihutab sellest punktist mööda veel 72 km/h kiirusega. Mõtle nüüd selle nurga alt: kas ma julgeksin või tahaksin takistusele 72 km/h kiirusega otsa sõita? Kindlasti mitte.

Vaata videot ja mõtle tõsiselt järele, enne kui libedal teel +10 km/h sõita plaanid!

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.