Mis on must jää, kuidas see tekib, kuidas ära tunda ja kuidas toime tulla?

 (27)
Liiklusõnnetus Viljandimaal
Liiklusõnnetus ViljandimaalFoto: Kenno Soo

Kuigi talv andis endast märku juba kuu aega tagasi, jõudsid libedad teeolud vahepealse sooja sügisega täitsa meelest minna. Nüüd on külmad tagasi, loodetavasti tulebki talv.

Autojuhtidele on praegune ilm üks suuremaid väljakutseid - teeolud on justkui head ja libedust pole, aga täiesti tühjast kohast tekib teedele must jää. Hilistel õhtutundidel, öösel ja varahommikul on musta jääd esinenud juba mitu päeva järjest.

Mis jama see on!?

Must jää on nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele ohtlik ilmastikunähtus, mis statistika andmetel põhjustab sõidukitega neli korda rohkem õnnetusi kui märg teekate ning kaks korda rohkem kui lumised teed. Matti õhukest jääkirmet on liiklejal raske märgata, enamasti saab ta olukorrast teadlikuks läbi oma negatiivse kogemuse. Ja siis võib olla juba hilja.

Ohtlik jääkirme tekib tavaliselt nullilähedaste temperatuuride juures nagu praegu ning temperatuuri järsul langemisel. Oht musta jää tekkeks on siis, kui udu, hall või vihm langeb teepinnale, mille temperatuur on alla nulli. Aga musta jää tekkimiseks võib olla piisav ka lihtsalt rohke õhuniiskus näiteks veekogude või märgalade ääres.

Eestis esineb musta jääd sügisest kevadeni, harvem ka öökülmadega suvel. Eriti tähelepanelik tuleks olla kõrvalteedel ning samuti ka sildade peal, mille temperatuur “alt läbi käiva jahutuse” tõttu kiiresti langeb. Autojuht ei pruugi midagi kahtlustada, sest matt jääkiht ei peegeldu teekattelt vastu. Ka auto termomeeter, mis mõõdab õhutemperatuuri maapinnast kõrgemal, teepinna miinuskraade ei näita.

Seotud lood:

Tänapäevastel autodel on termomeeter häälestatud andma alarmi ja juhti hoiatama, kui õhutemperatuur on +3 kraadi Celsiust ja alla selle. Autode poolt antavat hoiatust tuleb tõsiselt võtta, sest must jää ongi ootamatu ning selle esinemist peab eeldama. Nagu öeldud, näha seda ei ole.

Autoga sõites tekivad ohtlikud olukorrad pidurdamisel ja järskudel manöövritel, aga ka liiga suure kiirusega kurve vallutades. Halvimal juhul võib must jää endast märku anda ka lihtsalt otse sõites siis, kui tee pind on näiteks kaldus. Jalakäijal aga võtab nähtamatu jääkirme ootamatult “jalad alt”.

Märkamisele ära looda, eelda

Kuna must jää on salakaval tegelane, siis selle ära tundmiseks on kindlaim variant visata enne kodust või kontorist lahkumist peale ilmateatele. Kui õhutemperatuurid flirdivad nulliga, ole valmis musta jääga silmitsi seisma.

Maanteeamet värskendas portaali www.tarktee.ee ning see aadress tasub meelde jätta, sest kõik vajaliku informatsiooni saab sealt kätte, sealhulgas teekatete temperatuurid. Just see olgu esmaseks indikaatoriks suurema valvsuse rakendamisele. Mitte, et valvsus ja tähelepanelikkus liikluses muul ajal vähem olulised oleksid.

Loe veel

MEELESPEA: ENNETA JA TUNNE OHTU

  • Must jää võib kiire temperatuurilanguse korral külma, sileda ja niiske teekatte muuta paiguti ühtlaseks liuväljaks.
  • Must jää on nähtamatu, aga sellele võivad viidata tee kõrval lompides kerge kirmega kaetud vesi ning õrn sära (päikese käes, autotulede valgusvihus) teekattel ja teepervedel. Ka härmatis on selge vihje libedusele.
  • Kui õhus on paks udu ning kraad näitab “pluss nulli” on üsna kindel, et must jää on kohal. Kui varem on olnud temperatuurid kergelt miinuses või nullis, võib must jää esineda isegi 3 ja 4 soojakraadi juures.
  • Kõige tõenäolisemalt võib must jää katta metsavahelisi teelõike ja kõrvalteid, ehk neid kohti, kus niiskusel on võimalik pidama jääda ja jahedale teepinnale langeda.
  • Põhimaanteid töödeldakse spetsiaalsete vahenditega, neil sõites ei pruugi meeldegi tulla, et suurelt teelt maha keerates varitseb must oht. Aga must jää on sitke tüüp ja võib ka põhimaanteele üllatama tull.
  • Musta jää puhul liigub auto mööda teed vaiksemalt, sest rehvide haakumine teepinnaga on väiksem. Tundub, nagu auto “ujub” või “hõljub” teel.
  • Kõrvalteel võid musta jää olemasolu testida ka nii: kui ees on pikem sirge ning läheduses pole teisi sõidukeid, vähenda sõidukiirust ning seejärel pidurda tavapärasest järsemalt. Kui rakendub ABS või rattad blokeeruvad, siis on tee jääs.

Füüsika on endiselt lahe asi

Must jää ei hooli sellest, mis veoskeem või millised rehvid autol all on. Kui nelikvedu aitab autol libedates oludes paremini vedama saada, siis pidama saamisel ei ole veoskeemist erilist abi.

See jää on igal juhul sigalibe ning isegi parim naastrehv ei pruugi musta jääga hakkama saada, sest jääkiht on nii õhuke, et naastul pole kuhugi haakida. Samas on jää kiht siiski piisavalt paks, et kontakt rehvi ja tee vahel täielikult omastada.

Talverehvil, mis peavad esimesest detsembrist alates igal liikleval autol all olema, on vähemalt mingisugune haardumine sellise jääpinnaga, kuigi kehvake. Suverehvidel või väga kulunud talverehvidel liiklejatel mustal jääl valikud puuduvad - kelgusõit esimese takistuseni või näiteks teeservani on garanteeritud. Kui sõidukiirust oli liiga palju, ei saa ilmselt ka teeserv enam hoo peatamisega hakkama.

See on puhas füüsika. Liikuv ese peatub siis, kui miski seda takistab. Näiteks äärekivi, teine auto, puu, rehvide haardumine ja igasugused muud põnevad asjad. Kui rehvide haardumine haardumine maha tõmmata, jääb alles hunnik igasuguseid vähem mugavaid peatumisviise.
Õige pidurdamine musta jääga

Mustal jääl tuleb vähenda ettevaatlikult sõidukiirust, parim variant selleks on mootoriga pidurdamine lihtsalt gaasipedaali vabastades. Kui rohkemat pidurdusjõudu vaja, siis tuleb piduripedaaliga käituda õrnalt ja sujuvalt.

Kui auto läheb libisema, ära satu paanikasse. Ei ole appi, auto lähebki libedaga libisema ja see on normaalne. Mida väiksem on kiirus, seda tõenäolisem on sellest võitlusest väljuda elusalt. Väike ja kontrollitud libisemine võib teinekord isegi aidata näiteks kurve läbida. Tähtsaim on siiski see, et keegi libisemise korral käsi roolist lahti ei laseks ning tugev pidurdus muudab asja ainult hullemaks.

Kui eespool ruumi ei ole ning sujuv peatumine või libisemise päästmine pole enam võimalik, siis tuleb ikkagi hüpata kõigest jõust piduripedaalile. Kaasaegsed autod ja nende juhiabid on targemad ja osavamad keskmisest juhist ning oskavad teha iga rattaga eraldi kõike, mis vaja võimalikult kiireks peatumiseks.

Vanasti soovitati pidurdada pumbates. Tänapäevases maailmas on see kohutav nõuanne. Autode elektroonika teeb pumpamise töö ise ära ning kuitahes osav pumpaja ei suuda siin autot paremini peatada.

Kui ABS ja pidurikettad-klotsid on töökorras, siis on ka äkkpidurdav kaasaegne auto juhitav. Pumpamine oli vanemal ajal tähtis just sellel põhjusel, et blokeerunud ratas ei juhi autot ning pumpamise abiga oli võimalik autot mingil määral juhtida ning otsena hoida. Tänapäevastel autodel ei ole see teemaks ning pumpamisega võib olukorda veelgi hullemaks teha.

Külks on tore ainult kontrollituna

Külglibisemise korral on nipid taas kord lihtsad: kui auto hakkab kergelt kõrvale kiskuma, piisab enamasti, kui tõstad jala gaasipedaalilt.

Kui see enam ei aita, vajuta ruttu siduripedaal alla ja keera kohe rooli libisemise suunas. Siin on tähtis meeles pidada, et ruttu ei ole sama, mis palju. Sidur lahutab mootori ratastest ja need hakkavad pöörlema ühesuguse kiirusega ning neile mõjuvad ühesugused jõud. Kui külglibisemine lõpeb, rooli auto otseks.

Libisemise lõpul tuleb rool keerata otseks veidi enne seda, kui auto läheb otse. Vastasel korral algab külglibisemine teises suunas. Selle reegli järgi tuleb toimida ühtemoodi nii esi- ja tagaveolise kui ka nelikveolise auto puhul.

Automaatkäigukastiga autol sidurit vajutada ei saa. Vabasta gaasipedaal ja keera rooli tasakesi libisemise suunas.

Kui auto on külglibisemises või libiseb hoopiski esimene ots, ei tohi piduripedaali vajutada. Aga kui on selge, et auto enam juhi tegutsemisele ei allu, ruum saab otsa või juhile tundub, et ta ei saa olukorraga hakkama, tuleb igal juhul pidurdada nii tugevalt kui võimalik. Seda selleks et kokkupõrke hetkel oleks sõiduki kiirus võimalikult väike.

Siin ongi kaks äärmust. Kas proovida juhitavus taastada või proovida seisma jääda. Kahte korraga põhimõtteliselt ei saa.

Õige kogus rooli keeramist libisemisele vastassuunas sõltub libisemise nurgast. Autod ja nende juhiabid on projekteeritud nii, et auto üritab minna sinna, kuhu suunas näitavad esimesed rattad. Seega õige kogus roolikeeramist on just nii palju, et rattad sihiksid õiges suunas.

Üle keeramise vältimiseks on kasulik meeles pidada seda, et enamikes maantee liiklussituatsioonides piisab korrigeerimiseks veerandist roolipöördest. Kui külglibisemine on pikem ja tõsisem, võib olla vajalik keerata rooli pool pööret.

Aga kui sellest enam ei piisa, siis võib libisemine olla juba nii suur, et ei aita enam ka rooli lappamine ühte ja teistpidi ning oleks õige hetk piduritele hüpata ja loota. Siin muidugi ühest käitumisnõu anda ei ole - iga juht peab teadma enda auto võimeid, enese sõiduoskust ja vastavalt sellele käituma.

Käsipiduriga sõidutrajektoori korrigeerimine või gaasi vajutamine on mõlemad sellised tegevused, mis eeldavad korralikku sõidukogemust ja sõiduoskusi, mis on piisaval tasemel olemas kaduvväiksel osal liiklejatest.

Aegajalt ikka satub internetis silma kiidukukkesid, kes maanteel kiiruselt 100 km/h libisema läinud auto väidetavalt käsipiduriga ära päästsid. Neid ei maksa uskuda, käituda tuleb ikka nii nagu autokoolides ja eespool õpetatud. Miks, seda näitame me varsti ise videos ette ka :)

Küll aga tahaks soovitada, et libedasõitu käidaks harjutamas. Kui ilmastikuolud vähegi lubavad, siis otsi turvaline koht, kus saab legaalselt tutvuda oma auto libedal käitumisega.

Tänavad, liiklus ja parklad ei ole parim võimalik - käi näiteks Laitse Rallypargis või mõnel ametlikul liberajal. Kõik eespool räägitu kehtib tegelikult igasuguse libeduse korral. Must jää on kõigist libedustest lihtsalt salakavalaim.

MEELESPEA: ÕIGED SÕIDUVÕTTED MUSTA JÄÄGA

  • Sõida vastavalt oma võimetele. Ka niiske teekattega on mõistlik valida kiirus, mille juures sa tunned, et suudad oma sõiduvahendit igal juhul valitseda.
  • Väldi äkilisi manöövreid ja möödasõite, hoia eessõitjaga distantsi, soorita pöörded rahulikult, aeglusta varakult ja anna kaasliiklejatele oma kavatsustest aegsasti suunatulega märku;
  • Vähenda kiirust sinnamaani, et oled võimeline oma sõiduvahendit valitsema. Vajadusel lülita sisse ohutuled ja hoia tee serva, võimaldades tagant kiiremini tulijatel ohutult mööduda.
  • Musta jääga liiklemisel on ainult üks eesmärk: elusalt sihtkohta jõuda. Pole põhjust häbeneda aeglast sõitmist, samas ära takista teisi liiklejaid;
  • Pidurda mõtestatult, õrnalt. Usalda auto abisüsteeme, aga ära looda üksnes nendele. Peamine on, et ka pidurdamine toimuks rahulikult. Kõige viletsam kaaslane kiilasjääl on paanika.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.

LOE LISAKS:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare