40, 90, 110 km/h - kes meie kiirust piirab ja miks?

 (147)
Mihkel Kukk
Kiirusepiirang 110 kilomeetrit tunnis kehtib Eestis vaid suvel ja neljarealistel teedel.Foto: Vallo Kruuser

Mida paremaks ja targemaks autod, seda suuremaks sõitjate pahameel kiiruspiirangute üle. Hea autoga võiks Eesti teedel ju märksa kiiremini sõita - võrreldes paljude Euroopa riikidega on meie maanteed väga heas korras. Küsisime tegijatelt, kes piirab meie kiirust, ja miks.

Maanteeameti sõidukiiruste ekspert Kauri Ääremann ja asulate liikluskorralduse ekspert Erik Vahemäe vastavad seekord ajakirjaniku kiuslikele küsimustele, miks ei lasta meil heade autodega nende võimetekohaselt sõita. Eriti nüüd, kus talv justkui oleks kohe käes, aga õues valitseb ikka veel soe sügis, võiks rahulikult ju natuke lõdvemalt võtta.

Nagu selgub, on õige kiiruse määramine mingil teelõigul tükk täppistööd ning kui märk kord püsti pandud, on juhtide ainsaks ülesandeks seal kirjasolevast numbrist kiiremini mitte sõita - mängus on inimelud. Tahad ellu jääda, sõida nagu märk ütleb.

Kauri Ääremann, selgitage palun, mille põhjal ja mismoodi täpselt eri teelõikudele sobivad kiirused välja arvutatakse?

Nõudeid on palju ja need on karmid: seatud kiiruspiirangud peavad vähendama liiklusõnnetuste riski, tagama ohutud liikumisvõimalused kergliiklejatele, parandama liikluse sujuvust ning tee läbilaskvust ning vähendama liikluse kahjulike mõjusid (müra, vibratsioon, heitgaasid).

Maanteeamet arvestab piirkiiruste määramisel eelkõige ohutust ning viib selle tegeliku liikluskeskkonnaga kokku. Kiiruspiirangute kehtestamisel võetakse arvesse tee funktsiooni ehk millist rolli omab konkteetne teelõik Eesti teedevõrgus.

Seotud lood:

Kiiruspiirangu väärtus sõltub paljuski liikluse kooseisust. Arvestatakse sõiduautode ja raskeveokite osakaalu ja kas teel liikleb vähem kaitstud liiklejaid (jalakäijad, jalgratturid). Viimaste puhul on oluline arvestada, millised on nende liikumisvõimalused (teepeenra laius, kergliiklustee olemasolu ning teeületuskohad).

Oluline on arvestada ka liiklussagedust ning maakasutust. Liiklussagedus näitab, kui koormatud on tee ning kuidas see mõjutab liikluse sujuvust. Mida suurem sagedus, seda tõenäolisem on olukord, et tekivad kolonnid ning sõidukiirus on aeglasem võrreldes olukorraga, kus liiklussagedus on madalam.

Rääkisite ülal liikluskeskkonnast. Maanteed looklevad metsade ja külade vahel. Kuidas see faktor sõidukiiruse planeerimist mõjutab?

Maakasutuse all arvestatakse asjaoluga, milline on teeäärne maakasutus ehk kas esineb tihe- või hajaasustusalasid. Lisaks veel, kas esineb äritegevust või on muu tõmbekeskus teeäärsel alal, mis mõjutab oluliselt liiklust.

Lisaks eelmainitule arvestab Maanteeamet ka tegelike sõidukiirustega teelõigul. Sõidukiiruste andmete kogumine on järjepidev tegevus, mida kogutakse nii püsiloenduspunktidest kui ka mobiilsete kiirusmõõteseadmetega.

Antud tehniliste lahendustega on võimalik registreerida erinevate kategooria sõidukite kiirused. Samuti saame teada, milline on liiklussagedus ning selle koosseis. Uusi teelõike ehitades või olemasolevaid rekonstrueerides arvestame samuti tee otstarbega.

Foto: Ilmar Saabas

Millist tüüpi maanteid Eestis leida võib?

Riigiteede kolm olulist liiki on põhimaantee, tugimaantee ja kõrvalmaantee. Mainitud liikidel on oma funktsioon, mida nad täidavad ning kuidas nad liiklejat teenindavad.

Uute teelõikude ehitamisel või rekonstrueerimisel määratakse piirkiirus arvestades tee funktsioonile lisaks projektkiirust, tee parameetreid (sh geomeetria), sagedust, liikluse koosseisu ja keskkonda.

Mida kõrgem on riigitee liik, seda sujuvam ning takistamatum peab liiklus teel olema. Seda peegeldavad kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus ja kohtpiirangud.

Kas on mingeid reegleid, kus ja millised piirkiirused kehtivad?

Vastavalt liiklusseadusele on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h ja asulasisesel teel 50 km/h. Asulavälisel teel võib suurimat lubatud sõidukiirust suurendada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusega "Suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused ja kord,“ mille väärtused tulenevad tegelikest tee- ja ilmastikuoludest.

Liiklusõnnetusriski vähendamiseks, liikluse sujuvuse ja läbilaskvuse parendamiseks ja/või liikluse kahjulike mõjude vähendamiseks on riigiteedel kohati kehtestatud kohtpiirangud, mis on madalamad, kui üldine lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h asulavälisel teel.

Erik Vahemäe, Teie oskate vastata küsimusele, mis meie suurte linnade asumite elanikke pikka aega painanud - kas linnaliiklus oleks sujuvam ja turvalisem kui asulasiseselt oleks kiirus püsivalt 40 km/h alandatud?

Asulasisestel teedel kasutatakse ka praegu lisaks 50 km/h kiiruspiirangule 70, 40, 30, 20 piiranguid lähtuvalt tänava liigist ja liikluse iseloomust. Piirangu kehtestamisel on oluline jälgida vastava kiiruse sobivust keskkonda ning selle arusaadavust ning vastuvõetavust kõigile liiklejatele.

Maanteeamet on läbi viimas asula sõidukiiruste määramise uuringut, mille sisuks on teelõigule sobiva kiiruse mudelipõhise valimise välja töötamist ning selle võrdlemist Tallinnas kehtestatule.

Järgnevates etappides on täiendavate uuringutega kavas sama mudelit kohaldada ka teistes Eesti linnades, näiteks Tartus, Pärnus ja Narvas.

Mudeli väljatöötamisel arvestatakse teistes riikides kasutusel olevaid praktikaid ning määramise põhimõtteid. Uuringu eesmärk on anda kohalike omavalitsustele, kes on peamiselt suuremate asulate teede haldajad, tööriist, mis aitab ühtlustada kiirusrežiimide määramist lähtuvalt keskkonna olemusest ning luua liikleja jaoks arusaadav, ohutud ning ühetaolistest põhimõtetest lähtuv keskkond. Tegevus on liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas aastateks 2016-2019.

Kokkuvõtvalt

Kiiruspiirangud ei ole laest võetud vaid nagu taas kord kinnitust saime, on neil üks eesmärk - tagada, et me igapäevaselt liigeldes ise elusalt sihile jõuaksime ning kaasliiklejad ka ellu jääksid. Piirkiirusest kinnipidamine on tähtis igal ajal tõuseb see topelt päevakorda kui väljas valitseb vilets suusailm (Eestis umbes 9 kuud aastas).

Kuigi uued autod võiksid sõita lubatust palju kiiremini, ei tee need seda ometi - kõige moodsamad isendid suudavad juba täna liiklusmärke lugeda ning vastavalt kiirust alandada või tõsta - juhi ainsaks ülesandeks on hoida pilk teel ja käed roolil ning mitte millegi muu kui sõidust rõõmu tundmisega tegeleda.

Kuidagi on inimesel õnnestunud tehnika arengusse järjekordne paradoks sisse kodeerida: autod on nii head, et nendega võiks ainult mööda kiirteid kimada, aga samas kahejalgsest mõistlikumad… kuniks olukord seda võimaldab.

Eesti tingimustes võib tugevam lobjakasadu, pori, või mõni kaamerasilmale kleepunud leherisu nutika masina lihtsalt pimedaks teha. Mis tähendab, et olgu kui hea auto tahes, autojuht peab ise iga hetk (õigeid) otsuseid langetama. Nähkem siis kiirust piiravates märkides oma teejuhte elu hapral teel.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.

LOE LISAKS:


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare