„Meil oli streigiteemaline koosolek,” ütleb keskuse juhataja Margot Peterson. „Toetame streiki, kuid ei osale selles. Me ei saa ju voodihaigete mähkmeid vahetamata jätta või neid mitte toita.”

Petersoni sõnul oleks hooldustöötajate ja õdede palku vaja hädasti tõsta. „Kui palk on kõrgem, saavad ka juhid suhtuda töötajatesse nõudlikumalt.”

Vändra tervisekeskuse kahel korrusel on 65 rasket patsienti. Esimesel korrusel on 38 inimest, kellest 27 on psüühikahäire või vaimupuudega eakad. Paljud neist on voodihaiged: näiteks naine, kes on ühtaegu pime ja psüühikahäirega ning kellele tuleb söök voodisse viia ja mähkmeid vahetada.

Patsiendi öökapil on vaid kõige vajalikumad asjad. Kärbsepiits nende seas, sest maahaigla akendest kipuvad putukad vägisi sisse.

Sonja (nimi muudetud) on vaimupuudega lamaja haige, kellel pole omakseid. Omaette jäädes tihub ta nutta. Hooldustöötajatelt (pildil tegevusjuhendaja Pille Jürisaar) ootab ta kallistusi ja hellust.

“Mis päev täna on?” küsivad hoolealused igal hommikul hooldustöötajatelt. Kuigi käekell ei tööta enam ammu ja silm enam numbreid ei seleta, peab kell randmel olema.

Tegevusjuhendaja Pille Jürisaar koos Siinaga (nimi muudetud), 64-aastase pimeda naisega, kes on hooldekodudes veetnud pool elu.

Suhtlemine patsientidega on eriline oskus ja paljud töötajad ei saagi sellega hakkama ning see töö ei sobi neile. Tegevusjuhendajal Pille Jürisaarel jätkub tähelepanu ja häid sõnu alati.

Õde Evi Maager seob haavandeid. Maager on varem töötanud ämmaemandana, hooldushaiglas on ta nüüdseks töötanud viis aastat. Teda abistab hooldustöötaja Kristiina, kahe lapse ema, kes on alles sel aastal hooldustöötaja ametisse asunud.

Hooldustöötaja Kristiina aitab pärast lõunasööki huvilised televiisorit vaatama.

Televiisori vaatamine on üks populaarsemaid tegevusi. Keset päeva vaatasid patsiendid telesaate “Suur lotokolmapäev” kordust. “Mis saade see on?” küsis ajakirjanik telerit vaadanud härralt. “Ma ei tea, alla on kirjutatud “Kokandus”,” kostus vastuseks.

Mõnigi insuldipatsient ei suuda isegi öökapilt veeklaasi võtta. Et ei tekiks lamatisi, tuleb muuta asendit, näiteks panna istuma ratastooli ja viia telerit vaatama. Hooldustöötajad peavad pidevalt jälgima, ega patsientidel janu pole ja aitama neil juua.

Paljud eelistavad televiisorivaatamisele hoopis puhkust toas.

Paljudel on öökapiraamat. Prillide ettepanekuks on tarvis hooldustöötaja abi.

Igal hommikul tegeletakse hoolealuste isikliku hügieeniga: kammitakse juukseid, aetakse habemeid, lõigatakse küüsi ja viiakse duši alla. Pildil kammib patsiendi juukseid Anne Altmäe - hooldustöötaja, teeb seda tööd juba veebruarist 2009.