SUUR FOTOLUGU | Juppideks laiali ja uuesti kokku! Eesti asjatundjad hooldavad Tallinnas Euroopa suurte lennufirmade reisilennukeid

 (95)

AirBalticu ja lennukihooldusfirma Magnetic MRO lahkel loal õnnestus mul juulikuu vältel jälgida, kuidas hooldatakse lennukit Boeing 737-500. Lennuki hooldamine on leebelt ütleldes mahukas töö: 26 päevaga tehti 9597,6 tundi, ehk kokku 13 kuu jagu tööd.

Enamik ilmselt ei teagi, et siinsamas Tallinna lennuväljal asuvates sinistes angaarides hooldatakse paljude suurte Euroopa lennufirmade lennukeid. Suurimad kliendid on AirBaltic, Thomas Cook, SAS ja muidugi ka kodumaine Nordica. Tallinnasse lennatakse spetsiaalselt hooldusesse, mitte liinilendude raames.


Suurde sinisesse angaari mahub töösse 4 lennukit. Neid hooldava ettevõtte Magnetic MRO hooldusülema Sergei Školniku sõnul on lennukihoolduses kõige kiiremad ajad just talveperioodil, kuna suvisel turismihooajal soovivad lennufirmad oma lennukeid pigem töös hoida.


Minu vaatlusalune, juba mitmeid aastaid airBalticut teeninud Boeing 737-500 jõudis Riiast Tallinnasse 3. juulil.


Lennuki kaptenit tervitab esimesena projektijuht Jevgeni Toloknov. Esimeseks ööks jäetakse lennuk veel angaari kõrvale õue. Lepime Jevgeniga kokku, et ta helistab mulle, kui lennukit sisse pukseerima hakatakse. Ta hoiatab, et see võib juhtuda väga vara hommikul. Kell 3.56 saangi kõne ja sõidan kiirelt jälle lennujaama.


Lennuki paigutamine hooludsalasse ei tundu eemalt vaadates sugugi lihtne ülesanne, kuna masina saba peab mahtuma suhteliselt täpselt kahe platvormi vahele, mänguruumi on minimaalselt. Puksiirijuht saab lähtuda vaid maas olevatest joontest ja MRO töötaja juhistest.




Viivitamatult alustatakse esimeste mootorite kontrollimisega ja lennuki interjööri lahti monteerimisega.






Seega pelgalt kaks päeva hiljem angaari külastades vaatab mulle vastu juba hoopis teistsugune vaatepilt. Enamus kerepaneele, mis lennuki küljest lahti käivad, on eemaldatud.



Suurim üllatus ootab mind aga lennuki sees, kus lennuki kerest mikropragude ja korrosiooni leidmiseks on eemaldatud kõik see, mis tööle ette võiks jääda. Sergei Shkolniku sõnul pöörabki airBaltic Baltimaade niiskest mereäärsest kliimast tingituna hooldusel enim tähelepanu just korrosioonikahjude parandamisele.


Lennuki kõrval märkan askeldamas Allan Veskioja, kelle ülesandeks ongi lennuki struktuurist mikropragude ja muude metallidefektide leidmine. Inglise keeles kutsutakse seda eriala tähekombinatsiooniga NDT (non-destructive testing), ehk mittepurustav kontroll.


Allan tutvustab mulle aparatuuri, mida ta oma töös kasutab. Erinevad metallitüübid ja -paksused nõuavad nimelt erinevat lähenemist. Enamus tööd saab tehtud masinaga, mis kasutab metallidefektide leidmiseks pöörisvoolu. Seal, kus metallikonstruktsioon on paksem, tulevad appi ultrahelisensorid ja nähtavad pinnapraod toovad esile magnetosadega testid.


Kuna punkthaaval tuleb üle kontrollida enamus lennuki kerest, on tegemist väga ajamahuka tööga. Erinevalt lennuki omanikust, on Allanile pika tööpäeva jooksul mõne mikroprao leidmine alati positiivne sündmus. Ta näitab mulle uhkelt kaubaluugi nurgast leitud defekti, mille tõttu tuleb luugi paremal küljel asuv tugiraami osa välja vahetada. Varuosa tellitakse otse Boeingu tehasest.


Esimese ukse nurgast leitud praoga läheb aga lihtsamalt. Pragu freesitakse välja ja kaetakse alumiiniumist plaadiga. Lapitud koht peaks kõigi eelduste kohaselt olema tugevam kui ta tehasest tulles oli.



Päeva põhitööks on aga plaanitud telikute testimine. Selle jaoks tuleb lennuk spetsiaalsete tungraudade abil jälle maast lahti tõsta.


Raskete tungraudade paika sättimisel tuleb ka noorte praktikantide abi väga kasuks. Keskmiselt täidab lennuki juures erinevaid hooldusülesandeid päeva jooksul umbes 25 inimest.


Telikute testimise käigus mingeid probleeme ei ilmne.




Nädal aega hiljem uuesti angaari külastades vaatab vastu juba hoopis teistsugune vaatepilt. Enamus kerepaneele on oma tee tagasi lennuki külge leidnud ja ka interjöör näeb juba päris esinduslik välja. Samas mootorite kallal käib veel kibe töö.




Projekt saab lõpunoodi 26 päeva pärast lennuki saabumist.



Viimasel õhtul tehakse veel kerele rõhuteste. Seekord peent aparatuuri vaja ei ole. Rõhu all oleva lennukikabiini lekkivad kohad leiab tehnik üles käeseljaga mööda uste ja luukide ääri liikudes.




Öösel viiakse lennuk veel viimasteks mootoritestideks angaarist välja. Kõik toimib nagu peab ja meeskond on kindel, et annab järgmisel päeval airBalticule üle veel mitmekümneid tuhandeid muretuid lennumiile läbiva lennumasina. Järgmisel päeval ongi airBalticu esindaja koos pilootidega varakult kohal.


Projektijuht Jevgeni Toloknov on silmnähtavalt rahul. Põhjust rõõmustamiseks on, sest töötunde kokku liites selgub, et selle projekti kallal on töötajad kokku teinud lausa 9597,6 töötundi.


Lennuk pukseeritakse angaarist välja ja teekond tagasi kodulennujaama Riias võib alata.



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare