MAAILM SUURES PILDIS: Kreeka ägab hiiglasliku põgenikevoolu all; jüaani devalveerimine ohustab maailma majandust
Kreeka saart raputav migratsioonikriis nõudis inimelu
Euroopa tähelepanu migratsioonikriisiga seoses kandus sel nädalal Kreekasse, kus väikesel Kosi saarel toimuv pani nii kohalikke võime kui ka Ateenat appi karjuma. Ka inimõigusorganisatsioonid olid kohapeal nähtust jahmunud ja nõudsid Kreeka ametivõimudelt kiiremat tegutsemist.
Aasta esimese seitsme kuuga on Kreekasse suubuv põgenikevool ületanud isegi absoluutarvudes Itaaliasse jõudnute oma. Kreekasse on jõudnud umbes 130 000 põgenikku, Itaaliasse umbes 80 000. Juulis löödi EL-i piirikoostöö ameti Frontexi andmeil kõik senised rekordid, kui Kreekasse saabus ühe kuu jooksul 49 550 uut põgenikku. Võrdluseks: 2014. aastal saabus riiki 43 000 põgenikku.
Peamised saabumiskohad on neli Kreeka saart: Lesbos, Chíos, Sámos ja eriti Kos. Kuna saared asuvad Türgi rannikust vaid kiviviske kaugusel, topivad inimsmugeldajad väikesed alused migrante pilgeni täis ning saadavad merele, mistõttu tuleb piirivalvuritel iga päev tegeleda paljude intsidentidega.
Hiiglaslik põgenikevool käib üle jõu nii Kreekale kui ka EL-i riikidest saadetud abijõududele ning inimõigusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu, et migrandid püstitavad peavarju puudumise tõttu telke parkidesse või magavad lageda taeva all, ilma pesemisvõimaluseta. Toidu ja vee pärast on puhkenud kaklusi ja vähemalt üks, vaid 17-aastane paadipõgenik Süüriast on tänase seisuga ka vedelikupuudusesse surnud.
Hiinas kärgatanud plahvatus nõudis sadakond inimelu
Hiina kirdeosas Tianjini sadamalinnas põhjustasid tuleohtlikud kaubad kolmapäeva õhtul tööstuspiirkonnas kaks võimsat plahvatust, mille tagajärjel hukkus enam kui 115 ja sai viga pea 700 inimest.
Ööl vastu laupäeva kärgatas sadamalinnas taas kord mitu plahvatust, mille tagajärjel lõi lõhkeainete laos uuesti lõõmama mitu tulekollet ja linna kohale kerkis võimas suitsupilv. Ametivõimud andsid mürgiste ainete levimise ohu tõttu korralduse evakueerida elanikud kolme kilomeetri raadiuses plahvatuskohast.
Hiina uudisteagentuuri Xinhua andmetel on sõjaväe ekspertrühm asunud põlenguala kontrollima, et otsustada edasine tegevus ning teha kindlaks, kas plahvatusala kujutab inimestele ohtu.
ISIL-i džihadistid kasutasid kurdide vastu keemiarelva
Ameerika Ühendriikide mitu valitsusallikat kinnitas sel nädalal, et eksperdid on veendunud, et terroriorganisatsioon Islamiriik (tuntud ka kui ISIL, ISIS, IS) kasutas kahe nädala eest Süüria kirdeosas Hasakahas kurdide vastu keemiarelva. Äärmusorganisatsioon kasutas relvana sinepigaasi, kinnitas mitu luure- ja sõjaväeallikat uudistekanalile CNN.
Ameerika Ühendriigid uurivad ka sel nädalal toimunud samalaadset rünnakut Iraagi põhjaosas, kus samuti luureandmete kohaselt kasutati keemiarelva. Allikate sõnul on Islamiriik seni kasutatud keemiarelva vähestel kordadel ja vähesel määral, kuid kust sunniitlik terroriorganisatsioon keemiarelvana kasutatavat ainet sai, ei ole veel teada.
Ekspertide hinnangul võisid džihadistid keemiarelva ka ise luua, arvestades selle algelisust võrreldes näiteks mullu Süüria president Bashar al-Assadile lojaalsete valitsusvägede käsutuses olnud keemiarelvadega.
Islamiriigi keemiarünnakute ohvriteks on seni olnud peamiselt kurdid, kes on end viimase aasta jooksul tõestanud efektiivseima äärmusorganisatsiooni vastu võitleva jõuna nii Iraagi kui ka Süüria territooriumil. Kurdi omakaitseväelased (terroristlik PKK ja väidetavalt ka YPG) kannatavad samal ajal juba kolmandat nädalat Süürias ja Iraagi põhjaaladel ka Türgi õhurünnakute all. USA välisministeeriumi esindaja ütles pommikampaania algul, et Türgil kui NATO liikmel on täielik õigus kurdide omakaitseväelasi rünnata.
Hiina ohustab jüaani langemisega maailma majandust
Hiina keskpank ehk rahvapank on riigi rahvusvaluuta kurssi dollarisse ja teistesse tähtsamatesse rahaühikutesse sel nädalal kolme tähelepanuväärse jõnksuga odavamaks muutnud.
Esimene jõnks oli teisipäeval, kui Hiina rahvapank määras jüaani kursi dollarisse 2% madalamaks kui eelmisel päeval, lubades, et tegemist on ühekordse meetmega. Nii aga ei jäänud. Kolmapäeval langetati kurssi 1,6% ja neljapäeval veel 1,1% võrra.
Hiina rahvusvaluuta kursi teistesse maailma tähtsamatesse rahaühikutesse määrab keskpank, mille senine ametlik eesmärk oli hoida jüaani kurss dollarisse kitsas 2% kõikumise vahemikus. Kolm ootamatut hüpet sel nädalal on kokku kõige suurem kursimuutust alates 1994. aastast.
Kui Hiina jätkab ekspordi turgutamist kursimuutustega, tekitab see probleeme teistele riikidele, kelle eksport muutuks kallimaks ja tooted kaotaksid koduturul konkurentsivõimet.
