Esmalt arvasin, et söödakohale tuli üksik metskult. Lähemal vaatusel sain aru, et tegemist oli umbes paariaastase karupojaga. Tema järel tuli teine samasugune karupoeg. Emakaru oli pojad enda juurest eemale peletanud, kuna oli jooksuaeg ning leidis ilmselt uue isakaru. Karupojad olid väga ettevaatlikud ja kontrollisid ümbruskonda väga hoolikalt.

Üks neist vaatas ümbruskonnas ringi, tulles ka otse jahikantsli alla. Korraks oli hirm, et tuleb ülesse ka kontrollima. Teine läks kahe tagumise jala peale ja vaatas kõrgelt ümbruskonda. Olles veendunud, et kõik on korras, läksid karud vilja kallale. Loomad nautisid toitu sedavõrd, et viskasid sinna peale kõhuli ja sõid isuga.

Pärast kolmveerand tundi karude jälgimist tuli meelde, et tulin metssea jahti. Otsustasin karud liikuma ajada, koputades jalaga vastu jahikantsli seina. Kui karud seda koputust kuulsid, hüppasid mõlemad viljahunnikust nii kiiresti üles ja jooksid minema, et vili lendas käppadest laiali. Viie minuti pärast kõndisid nad söödaplatsist üle ja läksid metsa tagasi.