Kui vanasti sai Pärnu mindud, siis sai ikka nii 1- kui 3-kopikalisi korjatud, et tänava ääres seisvast automaadist mineraalvett või limonaadi võtta. Tänavatel olid ka kuumade suveilmadega kaljamüüjad ning vahel sai isegi kalja ostetud. Kui limonaad ja mineraalvesi sai lastud automaadist teeklaasi mõõtu klaasi sisse, siis kalja sai ikka suure kruusiga ja kruuse oli ka kahes mõõdus - ühed suured ja teised väikesed. Nii hea oli saada kuumal suvepäeval külma kalja ning ka automaadist suhteliselt külma mineraalvett või limonaadi.

Mingil hetkel pandi gaseeritud vee automaadid üles ka majandite töökodadesse ja sealt sai samuti klaasitäie mineraalvett või limonaadi korraga vastavalt mündi suurusele, mis sai automaati sisse pandud. Mõnikord juhtus ka nii, et raha lasti aparaati sisse, aga vett ei tulnud ning siis põrutati rusikaga neid automaate, kuni vesi tulema hakkas ja raha alla kassasse kukkus.

Praegusel ajal on ka mingid veevaadid asutustes, aga kahjuks neis pole vist neid külmutusseadmeid ja kui see vesi soojas ruumis seisab, siis muutub ta soojaks ning soe vesi joogijanu küll ei kustuta. Selliste soojenevate pudel-vaatide (või kuidas neid nimetataksegi?) asemel võiksid olla ikka automaadid, millest saab raha eest külma karastusjooki.

Seega - avagem uuesti hea vana automaat, et saaks taas limonaadi, mineraalvett ja miks mitte ka kalja näiteks. Selle taasavamine ei peaks ju keeruline olema või kuidas?!

Samuti võiks avada näiteks ka ümbrike ja markide automaadi, et inimene, kel on vaja kiiresti kiri valmis kirjutada ja posti panna, ei peaks sõltuma postkontori lahtiolekust. Kui vastav automaat üleval, siis saab ju marke ja ümbrikke sealt igal ajal osta - paned vaid mündid automaati sisse ja ümbrik ühest august ja mark teisest august kukub sulle kätte kohe. Paha ei teeks ka margistatud ümbrikud kohe kätte saada ning ning isegi kirjapaberit võiks selliselt automaadist saada.